Eriviburvetikad ehk ksantofüüdid (Xanthophyceae) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda kuuluv vetikaklass. Eriviburvetikad on teada mõnisada [1].

Eriviburvetikate nimetus tuleneb sellest, et neil esineb kaks eri pikkusega viburit, millest väiksem on mõnikord redutseerunud; viburitel on liikumisfunktsioon. Eriviburvetikad on kõige rohkem levinud magevees, kuid esineb ka riim- ja merevees.

Mitmed fülogeneetilised uurimused viitavad, et tegemist on pruunvetikate lähima sugulusrühmaga.

Pigmentidest esinevad neil klorofüllid a ja e, beetakaroteen ja ksantofüll, klorofülli b pole leitud [1]. Varuainena esinevad neil leukosiin, volutiin, õlid ja rasvad, tärklist aga mitte[1]. Erinevalt teistest heterokontidest puuduvad eriviburvetikate kloroplastides fukoksantiinid, mistõttu nende värvus on heledamapoolne, olles tavaliselt helerohekaskollane, harvem ka tumeroheline ja lausa sinine. Eriviburvetikate vormiline mitmekesisus on suur: esineb nii koloonialisi, monaadseid, kokkoidseid kui ka muid vorme.

Eriviburvetikad paljunevad zoospooride, autospooride, pooldumise vm viisil.

Süstemaatika

Eriviburvetikaid on aegade jooksul süsteemides mitu korda ümber paigutatud. Traditsiooniliselt vaadeldi neid omaette hõimkonnana eriviburvetiktaimed (Xanthophyta ehk Heteroconatae). Nüüdisajal paigutatakse nad üldjuhul heterokontide hõimkonda, moodustades seal klassi.

Eriviburvetikate võimalikud seltsid ja perekonnad on järgmised:

  • selts Mischococcales
    • Botrydiopsis
    • Botryochloris
    • Bumilleriopsis
    • Chlorellidium
    • Mischococcus
    • Monodus
    • Ophiocytium
    • Pleurochloris
    • Pseudobumilleriopsis
    • Sphaerosorus
  • selts Tribonematales Pascher
    • Bumilleria
    • Heterococcus
    • Heterothrix
    • Tribonema
    • Xanthonema

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 *Kukk, E. (1970). Kõrgemad taimed. – Botaanika : II osa – Süstemaatika. Tallinn : Valgus, lk 215–219
No tags for this post.