Rudolf Pangsepp (18. september 1921 Tartu – 18. oktoober 2008) oli eesti kunstnik ja raamatukujundaja.

Alghariduse omandas ta Tartu linna 16. algkoolis. Edasi õppis Tartu Pedagoogilises Progümnaasiumis, kuid majanduslikel kaalutlustel asus õppima Tartu Tehnikumi, mille lõpetas 1941. aastal. Kuna isa oli 1934. aastal surnud, teenis poeg suviti lisa Ratniku põllutöömasinate tehase õpipoisina ning Tartu Telefonivõrgus, kuhu ta suunati tööle ka pärast tehnikumi lõpetamist. Veel enne tööle asumist mobiliseeriti Punaarmeesse. Armees oli ta Eesti Laskurkorpuse 27. laskurpolgu raskekuulipilduja jaokomandör. ^[1]

Aastatel 1945–1951 õppis Pangsepp Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas Ado Vabbe õpilasena graafika erialal. Suunati tööle Eesti Riiklikku Kirjastusse kunstiliseks toimetajaks. Aastatel 1953–1967 töötas ta samas toimetuse juhatajana ning 1967–1986 kirjastuses Eesti Raamat direktori asetäitjana.^[2] Kuulus Eesti NSV Vabariikliku Tööstuskunsti nõukokku ja Eesti NSV Kergetööstuse ministeeriumi kunstinõukokku. ^[1]

Ta kujundas mitmeid raamatunäitusi välismaal: Soomes 1957, Saksa DV-s 1969 ja mitmel pool Nõukogude Liidus.^[1]

Rudolf Pangsepa kujundatud on raamatusarjad "Eesti romaanivara", "Eesti novellivara", "Nobeli laureaat", "Klassikalised lood" ja "Mirabilia".^[2]

Tema kujundatud on teosed "Välispanoraam" (1970.–1980. aastad), "Alma mater Tartuensis 1632–1982" (1982), Eduard Vilde "Kolmkümmend aastat armastust" (1983; 1984. aastal sai ta selle eest J. Jenseni nimelise preemia), "Rudolf Hurt 1839–1907" (1989; trükigraafikapreemia 1990. aastal) ja Ivar Leimuse "Eesti Vabariigi rahad 1918–1992" (1993).^[2]

• 1975 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
• 1984 – Jaan Jenseni raamatugraafika aastapreemia (raamatukujunduse ja arhitektoonika preemia – sarjas "Eesti novellivara" ilmunud E. Vilde "Kolmkümmend aastat armastust")