Rosohan (ukraina keeles: Росоха́н) on mägijärv põliste metsadega kaetud Metsa-Karpaatide kõrgustikkudel Ivano-Frankivski oblasti Rožnjativi rajoonis Lääne-Ukrainas.

Järve pinna kõrgus merepinnast on 1120 meetrit, suurim sügavus 2,8 meetrit ja sõltuvalt sademete hulgast ka 4–4,5 meetrit.^[1]

Järv jääb Gorganõ eelmäestike Aršitsa mägialadelt voolava 12 km pikkuse Mšana jõe valglasse.

Ukraina linnadest lähimad on Ivano-Frankivski oblasti suurimad Ivano-Frankivsk, Kaluš ja Kolomõja. Järvele pääseb talispordisõpradele tuntud Osmoloda külast^[2][3], kust sinna läheb umbes 13 km pikkune looduskaunis ja tähistatud rada kõrvuti Mšana jõeoruga. ^[1][4]

Rosohan paikneb Mentšeliki (ka Üla-Mentšeliki) mäe (1557 m) jalamil^[5] ja lähim naaberjärv on Aršitsa.^[4] Karpaatides 1450–1800 meetri kõrgusel merepinnast on leidunud rohkem kui 30 alpijärve, mille tekke põhjuseks peetakse nõgude täitumist iidsete liustike sulavetega. Pindalalt järved ei ole kuigi suured ja sügavus ulatub 1,5 – üle 3 meetri, aga need ”mägede silmad” veetlevad lummavate vaadete ja ümbritseva maastikega. Vastavalt kohalike elanike uskumustele järved kiiravad vaimset salapära ja ligipääsmatust, nad kutsuvad ja seejärel karistavad kõiki neid, kes langesid kiusatusse nende hüplevate lainete särast.^[1]

Nende suletud järvede tekke põhjuseks võib pidada nii maalihet kui ka meteoriiti.^[6]

Järve vesi on kristallselge^[7], külm ja läbipaistev. Veetemperatuur ei tõuse üle +15 kraadi. Põhi on kivine. Kaldanõlvadel on liustikest vabaneva sulavee üleujutustes kaadunud puid.^[8]

Järves ei leidu mikroorganisme ega kalu ning veealune floora on väga vaene.^[9] Seal on ebaõnnestunud kõik katsed kasvatada kalu.

Järve kaldanõlvad on järsud ja kivised^[10], kohati kaetud sajandivanuste mändidega. Järve ümber kasvab ülitihe mets^[11], kus on valik alpi- ja metsataimekooslusi.