Milleri-Urey eksperiment

Milleri–Urey eksperiment[1], ka Milleri eksperiment[2] oli 1952. aastal läbiviidud keemilise sünteesi eksperiment, mis simuleeris tingimusi, mida tol ajal arvati olevat varajase Maa prebiootilises atmosfääris.

Eksperimendi idee pärines nobelist Harold Ureylt, kelle seminare Stanley Miller käis kuulamas. Ureyst sai Milleri töö juhendaja[3].

Milleri-Urey eksperimenti peetakse üheks esimeseks edukaks katseks, mis demonstreeris orgaaniliste ühendite sünteesi anorgaanilistest ühendidetest elu tekkimise stsenaariumis. Katses kasutati metaani (CH4), ammoniaaki (NH3) ja vesinikku (H2) vahekorras 2:2:1 ning vett (H2O). Elektrikaare rakendamine (välgu simuleerimine) andis tulemuseks aminohapete tootmise.

15. mail 1953 avaldati ajakirjas Science Milleri artikkel "A Production of Amino Acids Under Possible Primitive Earth Conditions".[4] See ilmus vaid mõni nädal pärast James Watsoni ja Francis Cricki tööd, milles need esitlesid DNA kaksikheeliksi mudelit.[5]

Viited

  1. Hill HG, Nuth JA (2003). "The catalytic potential of cosmic dust: implications for prebiotic chemistry in the solar nebula and other protoplanetary systems". Astrobiology. 3 (2): 291–304. Bibcode:2003AsBio...3..291H. doi:10.1089/153110703769016389. PMID 14577878.
  2. Balm SP; Hare J.P.; Kroto HW (1991). "The analysis of comet mass spectrometric data". Space Science Reviews. 56 (1–2): 185–9. Bibcode:1991SSRv...56..185B. doi:10.1007/BF00178408. S2CID 123124418.
  3. Stanley L. Miller dies. 24.05.2007. the-scientist.com
  4. A Production of Amino Acids Under Possible Primitive Earth Conditions. science.sciencemag.org
  5. 15. mail 1953 avaldati elu tekkimist kirjeldav hüpotees. novaator.err.ee
No tags for this post.