Maskoŭskaja liin (vene keeles Московская линия (Moskovskaja linija), valgevene Маскоўская лінія (transkribeerituna Maskovskaja linija)) on Minski metrooliin, mis on 2018. aasta seisuga 19,9 km pikk ja millel asub 15 peatust. Rongidel kulub liini ühest otsast teise sõitmiseks 28 minutit.^[1]

Metroo projekteerimine algas 1976. NSV Liidu Ministrite Nõukogu kinnitas plaani 4. veebruaril 1977. Selle järgi pidi metroo koosnema ühest liinist ja 8 peatusest. Ehitustööd algasid 16. juunil 1977. Metroo avati 30. juunil 1984, Minski fašistidest vabastamise 40. aastapäevaks. Algselt algas see Maskoŭskaja metroojaamast ja lõppes Instytut kultury metroojaamas, kust viib tee ka maapealsesse elektrironguide depoosse.

Nagu peaaegu kõigis maailma metroodes, nii ka Minskis tähistatakse metrooliine eri värvidega. Minski metroo erines teistest NSV Liidu metroodest selle poolest, et esimene metrooliin ei olnud punane, vaid sinine. Teine liin on punane.

Minski metroo sinine liin kulges valmimise ajal linna peatänava all. See tänav on kandnud läbi aegade paljusid nimesid: metroo valmimise ajal Lenini prospekt), 1991–2005 Francysk Skaryna prospekt ja alates 2005 Iseseisvuse prospekt (Праспект Незалежнасці). Viimane on juba tänava 10. nimi. Liini on pikendatud, nii et ta tänapäeval enam täies ulatuses selle tänava all ei ole. Liin on üldiselt kirde-edelasuunaline. Seda teenindavatel rongidel on viis vagunit.

Aastal 1986 pikendati liini Uschodi metroojaamani. Aastal 2007 avati Uručča metroojaamani viiv lõik. Tee Piatroŭščyna metroojaamani valmis aastal 2012 ja seni viimase metroojaamana avati aastal 2014 Malinaŭka metroojaam.

2017. aastal oli enim kasutajaid Płošča Lenina metroojaamal (u 56 000 reisijat päevas). Järgnesid Płošča Jakuba Kołasa 47,6 tuhandega, Uručča 46,8 tuhandega, Akademija navuk 39,2 tuhandega ja Malinaŭka 35,63 tuhande reisijaga päevas. Kõige vähem kasutatavad jaamad olid Hrušaŭka 13,9 tuhande ja Michałova 14,5 tuhande reisijaga päevas.^[2]