Khmeeri keel (ka keskkhmeeri keel; phéasa Khmêr ភាសាខ្មែរ) on moni-khmeeri keelkonda kuuluv keel, mis moodustab eraldi keelerühma (khmeeri keeled). Ta on vietnami keele järel suurima kõnelejate arvuga keel Austroaasia hõimkonnas.

Traditsiooniliselt ühtseks peetud khmeeri keel jaotatakse mõistetavuse printsiibi järgi keskkhmeeri keeleks ja põhjakhmeeri keeleks. Traditsiooniliselt on põhjakhmeeri keelt peetud khmeeri keele põhjamurdeks.

Kambodžas, kus elab enamik keele kõnelejaid, on keskkhmeeri keel ametlik keel.

Khmeeri keelt räägivad khmeerid.

Khmeeri keele vanimad kirjalikud mälestised pärinevad 6. või 7. sajandist.

Khmeeri kiri (âksâr Khmêr), mida kasutab keskkhmeeri keel, põhineb iidsel India lõunaosas levinud pallava kirjal. Põhjakhmeeri keel kasutab tai kirja.

Khmeeri keelt on oluliselt mõjutanud sanskriti ja paali keel, eriti suurte mõjudega on õukondlik ja religioosne keelekasutus. Naabruse tõttu on khmeeri keel mõjutanud tai, lao, vietnami ja tšaami keelt ning need omakorda khmeeri keelt.

Koloniaalajal laenas khmeeri keel sõnu prantsuse keelest, eriti täienes meditsiini- ja tehnikasõnavara.

Erinevalt naabruskonna keeltest (sealhulgas tai keel, lao keel ja vietnami keel) ei ole khmeeri keel toonikeel. Keeles esineb aspiratsioon.

• Khmeeri-vene praktiline transkriptsioon

• Khmeeri nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
• Кхмерский язык: слова и правила