Janika Sillamaa (sündinud 23. juunil 1975 Tallinnas) on eesti laulja, helilooja ja lavastaja.

Janika Sillamaa on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis. Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õppis ta estraadilaulu, džäss- ja poplaulu (õpetajad Jaak Joala, Kare Kauks) ning lõpetas kooli 1996. aastal pop-jazz-laulu erialal. Diplomitööks oli kontsert, mis toimus klubis Dekoltee. Kontserdi esimese poole moodustas kohustuslik koolikava (levimuusikalood) ning teise poole Janika Sillamaa rokkansambli The Names kontsert.

Aastatel 2000–2003 õppis ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal (juhendajad Ingo Normet, Mati Unt), kuid ei lõpetanud kooli. 24. jaanuaril 2003 pidi Nukuteatris esietenduma tema lavastatud Tšehhovi "Karu", kuid õppenõukogu ei aktsepteerinud seda ja soovitas Sillamaal eriala vahetada.^[viide?]

Sillamaa debüteeris lauljana 1990. aastal Roskilde rokifestivalil Kaari Sillamaa ja Heini Vaikmaa rokkoratooriumis "Võti paradiisi” (ansambliga Mahavok ning solistide Pearu Pauluse, Evelin Samueli ja Maarja-Liis Ilusaga).^[1]

Kui Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel, valiti Eestit esindav laul välja tingimusega, et selle esitaja on Janika Sillamaa. Eesti vooru finaal toimus 20. veebruaril 1993 Eesti Televisiooni stuudios. Õhtujuht oli Mart Sander. Janika esitas kaheksa laulu. Võidulaulu valisid 12 eksperti. Võistluse võitis Andres Valkoneni laul "Muretut meelt ja südametuld" Leelo Tungla sõnadele. Võistluse eelvoorus Ljubljanas 3. aprillil jäi see laul seitsme hulgas viiendale kohale ja lõppvõistlusele ei pääsenud.

1993. aasta 23. detsembril ilmus album "Lootus" (produtsendid Jaak Joala ja Jüri Makarov), kus olid esindatud paljud eesti eelvoorus võistelnud laulud. Plaadil on spetsiaalselt albumi jaoks loodud laulud mitmelt eesti heliloojalt, paar lugu maailma klassikast ning mõned eesti heliloojate meistritööd Janika Sillamaa enda valikul, näiteks Valter Ojakääru "Olematu laul" ja Margus Kappeli "Olemise viis". Plaadi populaarsemateks paladeks kujunesid "Lootus" (Andres Valkonen, Ott Arder) ja "Aeg on laul" (Alo Mattiisen, Jüri Leesment).^[viide?]

Aastatel 1994–2000 oli Sillamaa ansambli The Names solist. Tuntumad lood sellest ajast on "Leia end" (Danel Vassilenko), "Naer" (Angela Aak, Kaari Sillamaa), "Saatanast ingliks" (A. Aak, K. Sillamaa) ning "Lubadus" (A. Aak, J. Sillamaa).

1997. aastal osales ta Karlshamni festivalil ja Sopoti lauluvõistlusel.^[2]

1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvooru finaalis esitas Janika Sillamaa laulu "Viimne valge kuu" (muusika Kaari Sillamaa ja Koit Toome, sõnad Kaari Sillamaa), mis tuli kümne laulu seas neljandale kohale.

1999. aastal laulis ta oma ema Kaari Sillamaa kirjutatud oratooriumis "Kristus" Maarja-Magdaleenat (teiste solistide hulgas olid Koit Toome, Maarja-Liis Ilus ja Kersti Kuusk). Kaasa tegid Lydia Rahula poistekoor, Urmas Lattikase ansambel ja kammerorkester. Dirigeeris Tomi Rahula.

Alates 2009. aastast on Sillamaa ansambli Famagusta solist. Singlid "Rong" (Themuri Sulamanidze, J. Sillamaa), "Kui sõnast saab liblikalend" (J. Sillamaa) ja "Üle varju" (P. Jääger. K. Sillamaa).

Janika Sillamaa on laulnud paljudel muusikaligaladel, sh "Broadway gala" (2007), ja Vanemuise muusikalikontsertidel "Memory” (2004–2008).

2013. aastal ilmusid singlid "Rahutu", "Ei leia sõnu" ja "Kivi all peidus", mis olid 2013. aasta detsembris ilmunud esimest autoriplaati "Täiskohaga naine" tutvustavad singlid.

2014. aastal ilmus jõulusingel "Kuuse lugu", mille Janika Sillamaa kirjutas ETV saate "Jõulutunnel" jaoks.

2015. aastal ilmus singel "Unes ma lendan". Lugu on pärit ta enda kirjutatud muusikalist "Lumekuninganna", millest valmis sama aasta sügisel ka muusikalfilm.

Seitsmeaastaselt hakkas ta kaasa tegema huvihariduslikus laste muusikateatris Colombina, kus tegutses kokku 20 aastat. Olulisemad rollid olid nimiosa lastemuusikalis "Pöial-Liisi" ja vaeslaps Anne lasteooperis "Metsamuinasjutt".

1992. aastal astus ta esimest korda üles kutselise teatri laval Tim Rice'i ja Andrew Lloyd Webberi rokkooperis "Jeesus Kristus superstaar" Maarja-Magdaleena osas (lavastaja Neeme Kuningas, dirigent Tarmo Leinatamm, produtsent Jüri Makarov). Lisaks on ta teinud rolle lavastustes "Miss Saigon" (Ellen), "Aida" (Aida), "Rent" (Joanne), "Cats" (Bombalurina), "West Side Story" (Anita), "Chess" (Svetlana), "Beautiful Bodies" (Sue Carol), "Tutvumiskuulutus" (Claire), "Jane Eyre" (Bertha Mason), "Ooperifantoom" (madam Giry).

Janika Sillamaa on osalenud ka kodumaistes telesarjades "Kelgukoerad", "Ohtlik lend", "Pilvede all" ja "Saladused".

Janika Sillamaa töötab Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis 1994. aastast. Ta on selles koolis täitnud palju rolle, olnud selle muusikateatri lavastaja ja muusikajuht ning muusikapedagoogina juhendanud teiste seas ka Tui Hirve, Merlyn Uusküla ja Getter Jaanit.

• 2004 "Kolm musketäri", "Prügimäe printsess"
• 2008 "Saladin ja Lõvisüda", "Ühe armastuse lugu"
• 2009 "Mowgli" (džunglimuusikal)
• 2011 "Verelegend", "Faust"
• 2012 "Lumekuninganna"
• 2014 "Müllersonide kadunud sugulane ehk Tsirkus roosiaias"
• 2022 "Kolm musketäri"

• Rokkooper "Faust" (2011)

• "Verelegend"
• "Lumivalgeke"
• "Lumekuninganna"
• "Kes on väike, see on suur"
• "Lumeeit"
• "Punamütsike" (laulumäng)
• "Rokkivad detektiivid"
• "Mäng"
• "Kullaketrajad" (2018, etnorokkmuusikal)^[3]

• "Karukihv"
• "Tuhkatriinu"
• "Alice Imedemaal"
• "12 kuud"
• "Vahva rätsep"

• Noortedraama "Prügimäe printsess"
• Värssdraama "Juudas" (koos Kaari Sillamaa ja Virgo Sillamaaga)
• "Kolm musketäri" (Alexandre Dumas vanema samanimelise romaani ainetel)
• "Saladin ja Lõvisüda" (Walter Scotti "Talismani" ainetel)
• "Alice Imedemaal" (Lewis Carrolli samanimelise romaani ainetel)
• "12 kuud" (Samuil Maršaki samanimelise muinasjutu ainetel)

• "Lootus" (CD ja kassett, My Music Records, 1993)
• "Täiskohaga naine" (2013)

• "Elu on näitemäng" – valitud soololaulud, duetid, triod ja ansamblid Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri repertuaarist. Koostajad: Janika Sillamaa, Kaari Sillamaa; noodigraafika: Janika Sillamaa, Franck Reisner; laulusõnad: Kaari Sillamaa, Janika Sillamaa. Virgo 2004.
• "Ema on pai" – Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli mudilasringide laulik. Koostajad: Janika Sillamaa, Kaari Sillamaa; noodigraafika: Janika Sillamaa, Virgo Sillamaa. Virgo 2005 ja 2016.
• "Lumivalgeke" – raamat Janika Sillamaa muusikali libreto, nootide, illustratsioonide ja autori tutvustusega. Virgo 2016.
• "Oma loodud, oma lauldud" – Janika Sillamaa autorilaulik. Virgo 2022.

• 2001 – äramärkimine Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlusel ("Juudas", koos Kaari ja Virgo Sillamaaga)

Janika Sillamaa on Ivo Sillamaa ja Kaari Sillamaa tütar. Tema vanaisa oli automaatikaprofessor Hanno Sillamaa ning vanaema harfimängija ja pedagoog Zvenislava Sillamaa. Janika Sillamaa vend Virgo Sillamaa on kitarrist ja muusikapedagoog ning poolvend Franck Reisner on helirežissöör (tema helisalvestusstuudio Oleme Teel on Janika autoriplaadi "Täiskohaga naine" väljaandja).

Tema elukaaslane on alates 2004. aastast Villu Feldberg, paaril on tütar Alma (sündinud 2015). Feldberg on ka paljude Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli lavastuste kunstnik.^[4][5]

Teda huvitavad kunst, ajalugu ja kokandus.

• Janika Sillamaa Facebookis
• Famagusta Facebookis
• Kuula: Indigolaste kitarrist pani Janika Sillamaa kassilikult kräunuma Kroonika/Delfi, 6. august 2013
• Hille Tänavsuu. Vene tüdrukud õpetasid eestlastele väärikust Postimees.ee, 3. oktoober 2009
• Janika Sillamaa: Inimene peaks vähemalt korra tõeliselt armastama Buduaar/TV3, 19. mai 2008
• Janika Sillamaa tutvustus Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli kodulehel
• Greta Kaupmees. Janika Sillamaa ei usu, et on elukaaslasega hingesugulane: olime veendunud, et oleme inimesed, kes ei peaks suhtes olema Kroonika/Delfi, 23. oktoober 2021
• Janika Sillamaa avaldab esimese lauluraamatu: paljud tundsid huvi mu loomingu nootide vastu Raadio Elmar koduleht, 21. oktoober 2022