See artikkel on Alam-Saksimaalt pärit suguvõsast; Liivimaalt pärit Grote suguvõsa (a-st 1653 Grotenhielm) kohta vaata artiklit Grotenhielm.

Grote on Alam-Saksimaalt Verdenist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad Groted Saksamaal.

Groted on pärit Verdeni stiftist. Liin algab Lütke Grotega, kellest sai 1625. aastal Bremeni linnakodanik. Gerdt Grote (sünd. 1674) oli kaupmees Bremenis ja Bremeni linnakodanik.^[1] Tema poeg Wilhelm Grote (1698−1772) rändas XVIII sajandi alguses Riiga ja oli suguvõsa Liivimaa liini rajajaks. Tema poeg Riia Suurgildi oldermann Adam Heinrich Grote (1735−1817) omandas 29. märtsil (vkj) 1775 Püha Rooma keisrilt aadliseisuse ja sai perekonnanimeks von Grote.^[2] Pärast mõisate võõrandamist lahkusid Groted Saksamaale, kus tänapäeval on alles mitu haru.

Asehalduskorra ajal võeti suguvõsa Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 1797. aastal võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse.^[3]

• Johann Grote (1654−1732), kaupmees, Riia raehärra ja bürgermeister 1719−1732^[4]
• Wilhelm Grote (~1698−1772), Riia kaupmees ja Riia Suurgildi vanem, Nausküla ja Tēdiņi mõisa pandimõisnik^[5][6]
• Adam Heinrich Grote (1735−1817), Riia kaupmees ja Riia Suurgildi vanem, omandas 1775. aastal Püha Rooma keisrilt aadliseisuse, Liivimaa Nausküla, Eriņi ja Streidase mõisnik^[7][8]
• Friedrich von Grote (1768−1836), kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa maamarssal, mõisaomanik
• Moritz Friedrich Grote (1799−1884), polkovnik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik^[9]
• Friedrich Wilhelm Michael von Grote (1823−1892), tõeline riiginõunik, kammerhärra, mõisaomanik
• Friedrich Wilhelm Michael Maria Alfred von Grote (1823−1895), tõeline salanõunik, ülemõuemarssal, diplomaat
• Karl Georg Wilhelm Maria Nikolaus (Nikolai) von Grote (1826−1911), rittmeister, tõeline riiginõunik, kreisisaadik, Liivimaa Sotsieteedi viitsepresident ja varahoidja^[10]
• Alexander Michael Andreas Maria von Grote (1829−1917), kihelkonnakohtunik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Heinrich von Grote (1872−1946), Karula mõisnik^[11]
• Friedrich Hermann von Grote (1878−1953), õigusteaduse doktor
• Nikolaus (Nicky) Alfred Alexander Maria von Grote (1897−1976), põllumajandusteaduse doktor, ajakirjanik, Balti rüütelkondade ühenduse president^[12]
• Otto Heinrich Maria von Grote (1909−1987), 1. klassi saatkonnanõunik, sündik
• Hella Olga Maria Voit von Kirschten (sündinud von Grote) (sündinud 1932), Goethe instituudi dotsent
• Karl-Heinrich Otto Maria von Grote (sündinud 1936), loodusteaduse doktor, füüsik
• Alexandra Ursula Maria von Grote (sündinud 1944), filosoofiadoktor, filmirežissöör, kirjanik
• Claudia Jutta Maria Weingarten (sündinuid von Grote) (sündinud 1946), filosoofiadoktor, sotsioloog
• Julia Henriette Maria von Grote-Pastré (sündinud von Grote) (sündinud 1974), loodusteaduse doktor, keemik

 Pikemalt artiklis Karula mõisa Grotede kalmistu

Suguvõsa rajas arvatavasti 1860. aastatel Karula kihelkonna Karula mõisasse oma kalmistu.

• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kaagjärve (Kawershof) (1838−1919), Karula (Carolen) (1838−1919, fideikomiss), Pikkjärve (Langensee) (1838−1919)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Dīķeri (Puderküll) (1776−1801), Eriņi (Heringshof) (u 1781−1884), Jumurda (Jummerdehn) (1784−1852), Kapsta (Neu-Engelhardtshof) (1890ndad), Mālpils (Schloß Lemburg) (1820−1920, jäänukmõis 1920−1938), Mišleri (Schadenhof) (kuni 1884), More (Moritzberg) (1869−enne 1892), Naukšēni (Naukschen) (XVIII sajandi 2. pool−1917, naisliinis kuni 1920, jäänukmõis kuni 1938), Paipe (Paibs) (1767−enne 1780), Plānupe (Planup) (1866−1886), Streidas (Hessenhof) (1781−1884), Taurupe (Taurup) (1784−1843), Tēdiņi (Rujenbach) (1767−enne 1780 ja 1828−1920), Vite (Wittenhof) (1820−1920)

• Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 151-152
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 305.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd VIII. Hamburg: 2018. Lk 91-110.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. seite 246-251.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd VI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1964. Lk 141-147.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 281.
• Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. seite 264.

• Grote veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
• Grote suguvõsa genealoogia