Ellis Island (eesti keeles ka Ellise saar; inglise keeles kuni 1770. aastani Little Oyster Island[1] ehk Väike-Austrisaar; mohegaani keeles ammusena Kioshk ehk Kajakasaar) on tehissaar Hudsoni jõe suudmes New Yorgi ülemlahes.
1892.–1954. aastani asus seal Ameerika Ühendriikide tähtsaim sisserändejaam, mille juurde kuulusid sildumiskaid. Atlandi ookeanit ületanud ookeaniliinilaevadel saabus sinna tolliprotseduurideks enam kui 12 miljonit emigranti koos pagulaste ja sõjapõgenikega.
Tänapäeval toimib saar aga Uude Maailma aset leidnud massiimmigratsiooni tutvustava muuseumialana. Lower Manhattani panoraam on sealt hästi vaadeldav, nii ka Vabadussammas.
Geograafia
New Yorgi Manhattani linnaosa eksklaavina ümbritsevad seda veed, mis kuuluvad New Jersey osariigi Jersey City linnale. Mandril asuvasse Liberty State Parki viib saarelt sild, mida kasutatakse vaid saare varustamise ja hoolduse eesmärgil. Ellise saar paikneb lähestikku Liberty Islandiga, kus asub Ameerika Ühendriikide vabadussammas (Statue of Liberty).
Ajalugu
Saar on saanud nimetuse waleslase Samuel Ellise järgi, kes oli selle viimane eraomanik kuni surmani aastal 1794.
Ennem seda oli saarel peetud piraatide ja kurjategijate hukkamiskohta (viimane hukkamine toimus aastal 1839). 1808. aastal oli saare ostnud föderaalvalitsus, mil sinna rajati Gibsoni fort ning mereväe laskemoonalaod, kuigi sinna kunagi ei ulatunud vaenulik mererünnak.
19. sajandi keskel tavapäraseks saanud sisserändele Kanadast, Suurbritanniast, Iirimaalt, Saksamaalt ja preisi aladelt ning Skandinaaviast lisandus 20. sajandi alguseks uue lainena sisserändetulv Itaaliast, Austria-Ungarist, Poolast, Venemaalt, Kreekast, kuid ka Osmanite riigist. Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopast tulijad olid enamuses katoliiklased, juudid, õigeusklikud või moslemid ning kinnitasid pigem kanda suuremates linnades ega suundunud rajama-harima põllumaid kaugel sisemaal. Tekkinud oli ka uus rahaliselt kindlustatum ühiskondlik kiht töölisi, kes rändasid edasi-tagasi üle ookeani, üldjuhul perekondlikel põhjustel.
1892.–1934. aastani toimusid Ellisel, niinimetatud lootuse ja pisarate saarel, laiendus- ja maaarendustööd, millega suurendati oluliselt saare pindala vastavalt saabujate hulgale.
Ellise saarele oleksid viimaks tervisekontrolli saabunud näitena ookeaniauriku Titanicu kolmanda klassi reisijad. Esimese ja teise klassi reisijad väljusid üle ookeani seilanud laevadelt Manhattani saarel. Üldiselt saadeti tervisekontrolli mitteläbinud ning ka ebasoositavad isikud (nagu polügaamsed, madala moraaliga, anarhistlike vaadete või kriminaalse taustaga inimesed) laevakompaniide kulul tagasi Euroopasse. Põhja-Ameerikasse saabujate seas oli neid ligikaudu 2%.
62 aastat teenindas väikesaar sisserändajaid kuni lennuliinide taskukohasemaks muutumiseni lihtkodanikele. Vaesemate sisserändajate seas leidus mitmete tuntud ameeriklaste esivanemaid — põldnikke, töölisi, teenijaid, loovisikuid, mässumeelseid, kuid ka pagulasi ja sõjapõgenikke.
1911. aastal peeti saarel mitmenaisepidamises kahtlustatavana kinni Saxonia pardal ajakirjaniku tööle suundunud Eduard Vildet. Ta taotles arestikambrist vabastamist ja maale pääsemist mõned nädalad, kuni pabereid ajas korda kohapeal elanud elukaaslane Linda Jürmann. Reisipäeviku ülestäheldustes oli kirjamehe vaimustus asendunud sarjamisega, naastes pool aastat hiljem pettununa ja kuumalainest räsituna tagasi Euroopasse.[2][3][4]
NSV Liidu okupatsiooniga seoses põgenevaid eestlasi ootas Põhja-Ameerikas ees väike kogukond eelnevalt emigreerunud ja kohanenud rahvuskaaslasi.
1954. aastal suleti saar sootuks, mil see jäi aastakümnetepikkuselt hüljatuna unarusse. Ellise saar taasavati põhjalikult korrastatuna aastal 1990, mil seal valmis immigratsioonimuuseum. Manhattanist lühikese parvlaevasõidu kaugusel asuvat muuseumit külastab aastas hinnanguliselt kolm miljonit inimest.
Muinsuskaitse ja mälestusväärsus
1965. aastast alates on Ellis Island ja Liberty Island ametlikult käsitletavad ühtse vabadussamba rahvusmonumendina (Statue of Liberty National Monument). 1966. aastal kanti Ellise saar Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikusse Registrisse (National Register of Historic Places) ning 1993. aastal kuulutas New Yorgi kultuurimälestiste kaitse komisjon saarel asuva kompleksi kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark).
Vaata ka
Viited
- ↑ Kurlansky, Mark (2007).
The Big Oyster: A Molluscular History of New York. Vintage Publishing. lk 35. ISBN 0099477599. - ↑ Reinart, Heili (2018).
Eduard Vilde merereis New Yorki: šokis kirjanikuhärra viidi kohale jõudes vangikongi. Postimees. - ↑ Aadli, Argo (lugejana, 2021).
Minu vangipõlv Ellis Islandil (1-5). Vikerraadio. - ↑ Haug, Toomas (2021).
Eduard Vilde ja New York. Looming.
You must be logged in to post a comment.