Dikloor
Keemilised omadused
Kuna kahe kloori aatomi vaheline side on küllaltki nõrk (242kJ/mol), katkeb see kergesti ja aine on väga reaktiivne.
Vees kloor hüdrolüüsub, andes hüpokloorishappe ja vesinikkloriidhappe. Tegemist on disproportsioneerumisreaktsiooniga, kus kloor on samal ajal nii oksüdeerija kui ka redutseerija:
- Cl2 + H2O -> ClOH + HCl
Reaktsioonil gaasilise vesinikuga tekib soojendamisel või valguse toimel soolhape:
- H2 + Cl2 -> 2HCl
Reaktsioonil metallidega tekib vastav kloriid:
- 2Na + Cl2 -> 2NaCl
Reaktsioonil leelistega tekib hüpoklorit:
- 2NaOH + Cl2 -> NaClO + NaCl + H2O
Reaktsioonil teiste halogeenidega tekivad erinevad halogeenidevahelised ühendid:
- Cl2 + F2 -> 2ClF
- Cl2 + 3F2 -> 2ClF3
- Cl2 + 5F2 -> 2ClF5
Esinemine looduses
Kloori suure reaktiivsuse tõttu teda Cl2 kujul looduses ei esine.
Saamine
Tööstuslikult saadakse molekulaarset kloori naatriumkloriidi hüdrolüüsil:
- 2NaCl + 2H2O -> H2 + Cl2 + NaOH
Laboratoorselt saadakse seda kontsentreeritud soolhappe reaktsioonil tugeva oksüdeerija, tavaliselt mangaandioksiidi või kaaliumpermanganaadiga:
- MnO2 + 4HCl -> Cl2 + 2H2O + MnCl2
- 2KMnO4 + 16HCl -> 2KCl + 2MnCl2 + 8H2O + 5Cl2