Audru kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.

Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.^[1]

Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.^[2]

Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.^[1]

Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos ühe kõrvalmõisaga ja kaks riigimõisat, lisaks kaks karjamõisat.^[2]

• Audru kirikumõis (Pastorat Audern)
• Audru (Audern) rüütlimõis
• Jõõpre (Jaepern) riigimõis
• Lindi (Woldenhof), Audru kõrvalmõis
• Võlla (Wölla) riigimõis

• Audru vald
• Jõõpre vald
• Võlla vald

• Vene õigeusu Jõõpre kihelkonnakool

• Audru kalmistu
• Audru kirikuaed
• Audru mõisa kalmistu
• Audru II maailmasõja matmispaik
• Jõõpre uus õigeusu kalmistu
• Jõõpre vana õigeusu kalmistu
• Uruste kalmistu

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.^[3]

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 391.

• Audru kihelkond Kirchspiel Audern in Kreis Pernau Eesti mõisaportaalis