Algiinhapped (ka alghapped) on polüsahhariidid, mille molekulid koosnevad β-D-mannuroonhappe ja α-L-guluroonhappe jääkidest[1].

Algiinhappeid leidub pruunvetikate rakukestades ja mõnedes bakteriliikides (sh Azotobacter vinelandii[2]).

Algiinhapete derivaate – sooli ja estreid – nimetatakse alginaatideks.

Algiinhapped on enamasti valged, kuid nende värvus võib varieeruda kollakaspruunini. Algiinhapped on veeslahustumatud, algiinhappe Na-, K- ja NH4-soolad aga lahustuvad. Divalentsete katioonidega (Ca2+, Sr2+, Ba2+) alginaadid on lahustumatud.

Algiinhapetel on võime siduda 200–300 korda oma massist suurem kogus vett[viide?].

Algiinhappeid kasutatakse eriti toidulisaainena, vastav E-kood on 400.

Eesti vetikatest sisaldab algiinhappeid harilik põisadru.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Algiinhapped. – TEA entsüklopeedia [1. kd]. TEA Kirjastus, 2008.
  2. ↑ Clementi, F. Alginate production by Azotobacter vinelandii. Crit. Rev. Biotechnol., 2008, 17(4), 327-361. https://doi.org/10.3109/07388559709146618
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Algiinhapped
No tags for this post.