See artikkel räägib Eesti aasta lindudest; teiste riikide aasta lindude kohta vaata Aasta lind (täpsustus).

Aasta lind on linnuliigile antav ajutine nimetus. Eestis valitakse aasta lindu 1995. aastast. Seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing oma projekti "Aasta lind" raames. Üks eesmärke on tutvustada rahvale ühe hästi tuntud linnu kaudu nii linde üldse kui ka nende kaitse põhiprobleeme.^[1]

Alates 2001. aastast annab Eesti Post igal aastal välja aasta linnu margi, esimese päeva ümbriku ja 2004. aastast ka maksimumkaardi.

Esimesena valiti Eesti aasta linnuks rukkirääk. Sarnaselt Eestiga oli rukkirääk hiljem ka esimene Venemaa aasta lind (1996) ja esimene Läti aasta lind (1996).

• 1995 – rukkirääk
• 1996 – suurkoovitaja
• 1997 – sookurg
• 1998 – must-toonekurg
• 1999 – kirjurähn
• 2000 – suitsupääsuke
• 2001 – kiivitaja
• 2002 – varblane
• 2003 – harakas
• 2004 – valge-toonekurg
• 2005 – kanakull
• 2006 – hänilane
• 2007 – luik
• 2008 – teder
• 2009 – kodukakk
• 2010 – punaselg-õgija ja hallõgija
• 2011 – suitsupääsuke^[2]
• 2012 – tüll (liivatüll ja väiketüll)^[3]
• 2013 – nurmkana ehk põldpüü^[4]
• 2014 – jäälind
• 2015 – viu
• 2016 – rasvatihane^[5]
• 2017 – turteltuvi^[6]
• 2018 – metsis^[7]
• 2019 – öösorr^[8]
• 2020 – tuttpütt^[9]
• 2021 – kuldnokk^[10]
• 2022 – metskurvits^[11]
• 2023 – aul^[12]
• 2024 – kägu^[13]
• 2025 – kormoran^[14]

• aasta loom
• aasta taim

• Projekt "Aasta lind Eesti ornitoloogiaühingu kodulehel