41. Kaitse Tagavarapataljon ((saksa keeles Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)[1] oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aasta sügisel Tartus moodustatud sõjaväeüksus.

Pataljoni suurusena oli nähtud ette 975 meest, tegelikult ei ületanud suurus kunagi 300 meest. Staap asus kogu eksisteerimise aja Tartus.

Pataljon värvati väegrupi Nord tagala ülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rußland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel.

Juhtkond ja koosseis

Pataljoniülemad:

Kompaniis oli neli rühma:

Pataljoni isikkoosseisu kasutati kompaniide ja rühmade kaupa Venemaal Saksa vägede tagalajulgestuseks (sh ka Leningradi oblasti Oudovai linnas asuva Saksa Välikomandatuuri nr 611 alluvuses).

41. Kaitse Tagavarapataljoni koosseisus oli oktoobrist 1941 kuni veebruarini 1942 suuskurkompanii. See liideti 3. märtsil 1942 major Aleksander Sobolevi 39. Kaitsepataljoni koosseisu, mis paiknes Kalinini rindelõigus. Suuskurkompanii ülem oli kapten Jaak Vinni.

1943. aasta algul pataljon likvideeriti ning selle ülesanded ja isikkoosseis läksid üle 35. Kaitse Tagavarapataljonile.

Vaata ka

Viited

No tags for this post.