2. august on Gregoriuse kalendri 214. (liigaastal 215.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. juuli (1901–2099).

• 1560 – Vene-Liivi sõda: toimus Härgmäe lahing
• 1561 – Erik XIV konfirmeeris Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea (superintendendi) järelevalve alla anti ka maakogudused, sellele ametikohale sai Oleviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.
• 1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovna kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud karistusena ühtegi surmanuhtlust täide.^[küsitav]
• 1914 – Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes s.h. ka Liivi- ja Eestimaa kubermangus välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.^[1]
• 1919 – Vabariigi Valitsuse otsusega annetati USA sõjaväelastele J. C. Groom'ile, G. Dawley'le, Ray R. Powers'ile, J. C. Miller'ile, John Thors'ile, Franklin'ile ja A. A. Granstedt'ile Eesti riigi ülesehitamisel avaldatud aineliste ja moraaliliste toetuste eest Vabadusrist^[2]; see on esimene Vabadusristi annetamine üleüldse.
• 1919 – Pirita jõe basseinis (Kalevi vana ujula) algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises.^[3]
• 1923 – pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.
• 1929 – senine Prantsusmaa saadik Victor Leon Jaunez lahkus Eestist.
• 1937 – Luksemburgis Echternachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk, olles kukkunud välja hotellitoa aknast.
• 1941 – major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, avaldas teadaande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.
• 1944 – Saksa okupatsioon Eestis: sundmobilisatsioon Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele.
• 1966 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon

• 0338 eKr – Philippos II kehtestas Chaironeia lahingus otsustava võiduga Makedoonia ülemvõimu Kreeka linnriikide üle
• 0216 eKr – Hannibal purustas Cannae lahingus Vana-Rooma sõjaväe.
• 1552 – Saksimaa kuurvürst Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lepinguga vangistusest, luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus.
• 1589 – Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III. Kuningas suri saadud haavadesse järgmisel päeval.
• 1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.
• 1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria piraatide vastu.
• 1769 – hispaanlased avastasid El Rio de Nuestra Señora la Reina de los Ángeles de Porciúncula jõe, mille äärde hiljem rajati Los Angeles.
• 1802 – Napoleon Bonaparte lasi rahvahääletusel end eluaegseks konsuliks kinnitada, 3 miljonit prantslast hääletas poolt ning 1600 vastu.
• 1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.
• 1841 – Richard Owen tutvustas Briti avalikkusele leitud luid, mis tema arvates olid kuulunud suurtele maismaasisalikele ning võttis ühtlasi kasutusele sõna "dinosaurus".
• 1858 – Suurbritannia parlament võttis vastu Government of India Acti. Millega Briti Ida-India Kompanii kaotas oma võimu Indias ning loodi Briti India kroonikoloonia.
• 1869 – kirurg Gustav Simon tegi Heidelbergis esimese neerueemaldamisoperatsiooni.
• 1880 – Suurbritannia parlament kinnitas Greenwichi meridiaani aja ametliku ajana, 1657. aastast oli Greenwichi meridiaani aega kasutatud ainult merenduses.
• 1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed okupeerisid ilma sõjakuulutuseta Luksemburgi.^[4]
• 1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslepingu 20 aastaks.
• 1933 – Nõukogude Liidus avati Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal.
• 1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.
• 1934 – paavst Pius XI sõitis puhkusele Castel Gandolfosse; esimest korda pärast 1870. aastat lahkus ametis olev paavst Vatikanist.
• 1939 – Albert Einstein teatas kirjas USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid.
• 1944 – Teine maailmasõda: "likvideeriti" Auschwitzi koonduslaagri mustlaste blokk – Saksa SS tappis kõik rohkem kui 3000 seal kinni peetud mustlast.
• 1945 – Potsdami konverentsi tulemusena sõlmiti Potsdami leping, millega nähti ette Saksamaa denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, tehaste sisseseadete demonteerimine reparatsioonimaksteks ja detsentraliseerimine.
• 1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooni taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendust.
• 1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis.
• 1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜRO-sse astumist, kuid teatas samas, et on vastu Hiina Vabariigi ÜRO-st väljaarvamisele.
• 1980 – Itaalias Bologna raudteejaamas toimus pommiplahvatus, hukkus 85 inimest ja vigastada sai üle 200.
• 1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat Tupolev Tu-160-t.
• 1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse, USA president George Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.
• 1991 – president Bush tegi teatavaks, et septembris USA-s kavandatavate Kreeka ja Türgi läbirääkimiste eesmärk on lahendada Küprosega seotud lahkarvamused.
• 1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga.
• 1993 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel.
• 1994 – Bosnia sõda: Serbia ütles Bosnia serblastele, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu.
• 1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas välja oma nafta- ja rahandusministri – olulisim muudatus tema valitsuses alates tema võimuletulekust 1982. aastal.

 Pikemalt artiklis Sündinud 2. augustil

• 1892 – Aleksander Kruus, Nõo kirikuõpetaja ja Vabadussõja tegelane
• 1896 – Gustav Ernesaks, eesti tõstja
• 1905 – Myrna Loy, ameerika näitleja
• 1925 – Jorge Rafael Videla Redondo, Argentina diktaator
• 1926 – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
• 1932 – Peter O'Toole, iiri näitleja
• 1934 – Ain-Elmar Kaasik, eesti arstiteadlane
• 1935 – Stanislav Netšvolodov, eesti skulptor ja medalikunstnik
• 1942 – Mall Sillandi, eesti näitleja
• 1942 – Toivo-Jüri Karindi, eesti näitleja ja teatrijuht
• 1943 – Tõnu Mikiver, eesti näitleja
• 1947 – Kalle Loona, eesti viiuldaja
• 1961 – Lauri Väinmaa, eesti pianist
• 1966 – Alar Haak, eesti laulja
• 1969 – Fernando Couto, portugali jalgpallur
• 1973 – Andrus Albrecht (Bonzo), eesti laulja ja muusik
• 1976 – Kati Wilhelm, Saksamaa laskesuusataja
• 1982 – Hélder Postiga, portugali jalgpallur
• 1983 – Elina Partõka, eesti ujuja

 Pikemalt artiklis Surnud 2. augustil

• 1799 – Jacques-Étienne Montgolfier, prantsuse paberivabrikant, õhupalli loojaid
• 1922 – Alexander Graham Bell, šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja
• 1933 – Hain Toomväli, Kuressaare linnavolinik
• 1934 – Paul von Hindenburg, Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president
• 1937 – Artur Sirk, eesti poliitik ja jurist
• 1979 – Kaarel Karm, eesti näitleja
• 2023 – Anti Kidron, eesti psühholoog ja aimekirjanik

• ...

• Eestis – Helger, Helgo, Holger, Olger

• ...