Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus^[1].

Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks^[1]. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari^[1], raske on maksta ära oma üür või kommunaalkulud.^[2]

Suhteline vaesus tähendab ennekõike seda, et inimene ei suuda endala lubada elustiili, mis vastavas riigis on tavapärane.^[2]

Absoluutne vaesus oli Eestis suurem murekoht 2000. aasta paiku, mil alla selle piiri elas ligi kolmandik elanikkonnast. 2020-aastateks oli absoluutses vaesuses inimesi Eestis paar protsenti.

2019. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7% ja absoluutses vaesuses 2,3% elanikkonnast.^[3]

2020. aastal elas absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Seega elas Eestis 2020. aastal ligi 28 700 inimest absoluutses vaesuses (kuusissetulek oli väiksem kui 220 eurot) ning suhtelises vaesuses ligi 270 800 inimest (kuusissetulek oli väiksem kui 631 eurot).^[4]

2020. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 17% lastest (see erineb piirkonniti: Ida-Virumaal elab suhtelises vaesuses 30% ja Valgamaal iga teine laps). Iga teine pensionär Eestis on vaesusriskis, üksi elavatest pensionäridest on vaesusriskis 80%.^[5] Kõige suurem oli suhtelise vaesuse määr 2020. aastal Ida-Virumaal (31,4%), Võrumaal (30%) ja Valgamaal (29,3%). Kõige madalam Harjumaal (16,5%), Tartumaal (18,8%) ja Lääne-Virumaal (19,5%).

Absoluutse vaesuse määr oli kõige kõrgem Lõuna-Eestis (2,5%) ja kõige madalam Lääne-Eestis (1,4%).^[4]

2023. aastal oli absoluutse vaesuse piir allpool sissetulekut 338 eurot kuus ja suhtelise vaesuse piir 876 eurot kuus.^[2]

• Korruptsioon
• Laste vaesus
• Suhteline vaesus
• Vaesusindeks
• Vaesuse tsükkel
• Ebavõrdsus

• Andrus Kivirähk, Vaeste tagasitulek, epl.delfi.ee, 4. märts 2016