Söödav kuslapuu on sinise kuslapuu alamliik[1] või teisend (Lonicera caerulea var. edulis).
Pärineb Ida-Siberist ja Kaug-Idast.[2]
Söödav kuslapuu kasvab umbes ühe meetri kõrguseks põõsaks.[3]
Võrsed ja lehed on karvased. Lehed on väiksemad kui põhiliigil, pikliklantsetjad, tipp on teritunud.[1][2][3] Õied on kreemikasvalged ning ulatuvad õiekroonist välja.[2] Viljad on tumesinised, piklikud, kuni 2 cm pikkused, vahakihiga kaetud, söödavad, hapukad või kibekad ning meenutavad maitse poolest sinikat.[2][3][1]
Eestis külmakindel.[3] Söödava kuslapuu alamliigi kromosoomide põhiarv on 2n=18.[1]
Viited
Välislingid
- Kalju Kask. Söödava kuslapuu marjad valmivad aias esimesena Maakodu/Delfi, 27. juuni 2010
- Liina Arus. Söödav kuslapuu ja kasvatustehnoloogiad, ettekanne Tartu Maheõppepäeval, 6. detsember 2016
- Egon Valdaru. Vara valmivatest kuslapuumarjadest saab imemaitsvaid hoidiseid Sakala, 27. juuni 2012
- Söödava kuslapuu kasvatamine toidusalu põõsarindes Metsik Aed, 11. august 2017
- Riinu Raamets. Söödava kuslapuu viljade kvaliteet ja taimede talvekahjustused sõltuvalt genotüübist, magistritöö, juhendaja Marge Starast. Tartu: Eesti Maaülikool, 2017
You must be logged in to post a comment.