See artikkel räägib Teise maailmasõja sõjatandrist; Tšiili, Boliivia ja Peruu vahel 1879–1884 peetud sõja kohta vaata artiklit Vaikse ookeani sõda

Sõda Vaiksel ookeanil oli Teise maailmasõja sõjatanner Vaiksel ookeanil ja Ida-Aasias. See toimus ulatuslikul alal, mis hõlmas muu hulgas Vaikse ookeani ja selle saared, Kagu-Aasia saared ja Hiina.

Vaikse ookeani sõjas olid vastamisi liitlasväed, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, ja Jaapani keisririik, mida mingil määral aitasid Tai ning teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. Sõja puhkemise peamiseks põhjuseks peetakse Jaapani püüdlust saada imperialistlikuks suurriigiks. Jaapan soovis rajada Ida- ja Lõuna-Aasiasse ning Okeaaniasse suurt Jaapani impeeriumi. Sealt loodeti Jaapani kasvavale tööstusele saada toorainet ja samuti alasid, kuhu Jaapani suurenev rahvastik saaks kolida.^[6]

Sõja alguseks Vaiksel ookeanil loetakse üldiselt 7/8. detsembrit 1941, mil Jaapan okupeeris Tai ning ründas Suurbritannia valdusi, Malaiat, Singapuri, Hongkongi, ja lisaks Ameerika Ühendriikide mereväebaase Hawaii saartel, Wake'i saarel, Guamil ja Filipiinidel.^[7] Osad ajaloolased loevad sõja alguseks 7. juulil 1937 alanud teist Hiina-Jaapani sõda või 19. septembril 1931 alanud Jaapani sissetungi Mandžuuriasse. Laiemalt peetakse sõja alguseks siiski 1941. aastat ja sõda ise üheks teise maailmasõja tandriks.^[8][9]

1943. aastaks oli sõjaõnn selgelt pöördunud Jaapani kahjuks. Jaapan asus otsima võimalusi rahu sõlmimiseks, nt pöörduti 2 korda otseselt Jossif Stalini poole (NSV Liidu ja Jaapani vahel kehtis neutraliteedipakt), et ta vahendaks rahuläbirääkimisi Jaapani ja USA/Suurbritrannia vahel; Stalin jättis vastamata. Veel 1945. aasta juulis üritas Jaapani suursaadik Moskvas Naotake Sato värvata NSV Liitu vahendajaks rahu sõlmimiseks USA/Suurbritanniaga.

Vaikse ookeani sõda kulmineerus 1945. aasta augustis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi heitmisega ning Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse (NSVL teatas 9. augustil 1945 ühinemisest Potsdami deklaratsiooniga ja sõjaseisukorra kehtestamisest Jaapaniga), mille tulemusena teatas Jaapan 15. augustil raadiokõne teel alistumisest. Jaapani kapituleerumine leidis ametlikult aset 2. septembril 1945 Tōkyō lahel Ameerika Ühendriikide lahingulaeva USS Missouri pardal.

• Iwo Jima lahing

• Drea, Edward J. (1998). In the Service of the Emperor: Essays on the Imperial Japanese Army. Nebraska: University of Nebraska Press. ISBN 0-8032-1708-0.
• Hastings, Max (2008). Retribution. Knopf Doubleday Publishing Group. ISBN 978-0307263513.
• Hsiung, James C.; Levine, Steven I. (1992). China's Bitter Victory: The War with Japan 1937–1945. M.E. Sharpe. ISBN 9780765636324.
• Sun, Youli (1996). China and the Origins of the Pacific War, 1931-41. Palgrave Macmillan. ISBN 9780312164546.
• Cook, Haruko Taya; Cook, Theodore Failor (1993). Japan at War: an Oral History. New Press. ISBN 978-1-56584-039-3.
• Meyer, Milton Walter (1997). Asia: A Concise History. Lanham: Rowman & Littlefield. ISBN 9780847680634.
• Jowett, Phillip (2005). Rays of the Rising Sun: Japan's Asian Allies 1931–1945 Volume 1: China and Manchukuo. Helion and Company Ltd. ISBN 1-874622-21-3.
• Õun, Mati; Ojalo, Hanno (2011). Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader. ISBN 978-9949-448-62-3.
• Nisei sõdurid
  • 100th Infantry Battalion (Separate)
  • 442nd Regimental Combat Team
  • 1399 Engineer Construction Battalion
  • Military Intelligence Service
  • Japanese American Women in Service