Rabe remmelgas ehk lember (Salix fragilis) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Puukoor on hallikaspruun, vanadel puudel jämedate lõhedega. Lehed on ererohelised, 9–15 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad, saagja servaga, hõberemmelga lehtede sarnased. Noored remmelgalehed on siidjate karvadega, kuid erinevalt hõberemmelgast muutuvad lehed kiiresti karvutuks.

Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Rabedad remmelgad on kahekojalised taimed: isas- ja emasurvad on eri puudel. Mõlemast soost urvad on 4–6 cm pikad.

Rabeda remmelga alamliik Salix fragilis decipiens on märgatavalt madalam, 5–7 m kõrge, täiesti karvutute lehtedega, mis on 9 cm pikad ja 2–3 cm laiad. Mõned botaanikud eraldavad nii suurte erinevuste tõttu selle eraldi liigiks Salix decipiens. Rabe remmelgas ja Salix decipiens ristuvad nii omavahel kui ka hõberemmelgaga. On väidetud, et Salix decipiens ise polegi muud kui rabeda remmelga ja vesipaju hübriid.

Rabe remmelgas kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias. Mägedes kasvab ta kuni 1800 m kõrguseni. Ta on Eestis pärismaine liik.

Rabe remmelgas kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades. Ta kasvab kiiresti 10–20, harva kuni 29 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1 m.

Rabe remmelgas on nimetuse saanud selle järgi, et tema raod murduvad kergesti ja puhtalt kuuldava praksatusega. Murdunud raod ja oksad juurduvad pinnases kergesti ning remmelgad võivadki paljuneda niimoodi, et oksad kukuvad pärast murdumist vette ja kanduvad mõnda aega allavoolu.

Briti saartel kasutatakse rabeda remmelga sorti Salix fragilis russelliana kultuurtaimena. Sellel taimesordil on üksnes emastaimed ning neid paljundatakse okste murdmise ja mahaistutamisega. See sort kasvab 20–25 m pikkuseks ja tema lehed on kuni 15 cm pikad.

• Rabe remmelgas andmebaasis eElurikkus