Peeter Jakobson (27. detsember 1854 Rakvere – 23. juuli 1899 Väike-Maarja) oli eesti kirjanik.

Võttis osa Üheksandast Vene-Türgi sõjast, oli 1885. aastast Väike-Maarjas raamatukaupmees, hiljem Põdrangul vallakirjutaja.

Kirjutanud järelromantilist luulet, jutustusi, mälestusi ning näitekirjanduses algatas ta pseudomütoloogilise laulumängu. Lisaks tõlkinud oma luuletusi saksa keelde.

• "Õilme nupukesed" (1881)
• "Luuletused" I - II (1884 - 1885)

• "Koit ja Hämarik" (1884)
• "Udumäe kuningas ehk kroonitud voorus" (1888)

• "Minu sõjamälestused" (1901)

• Rudolf Põldmäe, "Kingsepast võrsunud kirjamees Peeter Jakobson" – Keel ja Kirjandus 1966, nr 5, lk 274–283 ja nr 6, lk 335–343
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 138–139, artikli autor Rudolf Põldmäe

• Peeter Jakobson Eesti biograafilises andmebaasis ISIK