See artikkel räägib värvusest üldtähenduses; heraldilise värvi kohta vaata artiklit Oranž (heraldika)

Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm. Paikneb spektris punase ja kollase vahel.

Oranž on sinise vastandvärvus.

Oranžide värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

Oranž sümboliseerib rõõmu, julgust, luksust, sõbralikkust, kombelisust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostatakse oranži armastuse ja õnnega. Budistide safranikarva oranžikas rüü osutab sellele, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse.

Oranž esineb 5 % riigilippudest. Näiteks Armeenia, Bhutani, Elevandiluuranniku, Iirimaa, Küprose ja Sambia lipul.

Oranž värvus muudab inimesed positiivsemaks ja aitab vabaneda hirmudest. Olles aktiivne ja pilkupüüdev, kasutatakse seda sageli reklaamides. Oranž toimib ergutavalt, aga suurtes kogustes võib mõjuda ka ärritavat ja rahutukstegevalt. Ruumis jätab see toast väiksema mulje. Suurendab söögiisu.

Ajaloos on maalikunstis kõige varem kasutatud looduslikke anorgaanilisi värvipigmente, esimene sünteetiline oranž pigment sünteesitakse 19. sajandil. Tavaline on olnud oranži värvitooni saamine segades mõnd kollast ja punast pigmenti.

• oranž ooker (hüdreeritud raud (III)oksiid, Fe₂O₃•H₂O), alates esiajast
• realgaar (arseeni sulfiid As₄S₄), kasutusel alates u 3000 eKr
• litharge ehk pliikollane (pliioksiid PbO), alates antiikajast
• kroomoranž (aluseline pliikromaat PbO • PbCrO4), kasutusel alates 1908. aastast
• kaadmiumoranž (kaadmiumsulfiid CdS), alates 1818. aastast
• antimonoranž (2Sb₂S₃•Sb₂O₃), 19. sajandist^[1]

Oranži värvust andvad looduslikud värvained on punamarjase kamalapuu (Mallotus philippensis) viljast saadav kamala, värvibiksa (Bixa orellana) seemnekestadest saadav annaato, Fridericia chica lehtede ekstrakt carayurú ja henna.^[2]