Mizo keelt kõneleb emakeelena mizo rahvas Mizorami osariigis Indias, osariigis Myanmaris ja Bangladeshis, Chittagongi mäe piirkonnas. 2001. a. seisuga oli Mizo keele kõnelejaid kokku 687 750, neist 675 000 Indias ^[1]

Mizo keeles on 25 häälikut ^[2] :

a, aw, b, ch, d, e, f, g, ng, h, i, j, k, l, m, n, o, p, r, s, t, u, v, z

Hiljem lisati pikkadele täishäälikutele tsirkumfleks ^ ^[2]  :

â, ê, î, ô, û

Tsirkumfleksid ei olevat suutnud täielikult kirjapildis siiski mizo keele omapärasid edasi anda ja seetõttu võeti Mizorami kohalikus ajalehes Vanglaini kasutusele ka rõhud ja täpid, rõhutamaks toone ja intonatsioone: á, à, ä, é, è, ë, í, ì, ï, ó, ò, ú, ù, ü ^[2]

Täishäälikud jagunevad üksikvokaalideks, diftongideks (ehk kakskikvokaalideks) ja ka triftongideks (ehk kolmikvokaalideks)

Kolmikvokaalid mizo keeles on iai, iau, uai, uau.

Kaashäälikud jagunevad klusiilideks, afrikaatideks, frikatiivideks, nasaalideks ja liikvidadeks.

Mizo keel on toonikeel, kus helikõrgus ja hääldus muudavad sõnade tähendust vastavalt. ^[2]

Järgnevalt on toodud kaheksa tooni ja intonatsiooni, mida saab täishäälikuga esitada. Näites on täishäälikuks a sõnakombinatsioonis p-a-n-g^[2]:
Pikk kõrge toon: páng
Pikk madal toon: pàng
Maksimaalne toon: pâng
Hetkeline toon: päng
Lühike tõusev toon: pǎng
Lühike kukkuv toon: pȧng
Lühike keskmine toon: pang
Lühike madal toon: pạng

Laused ehitatakse mizo keeles üles järjekorras alus - sihitis - öeldis^[1].

Arvud ühest kümneni mizo keeles on:
üks - (Pa)khat
kaks - (Pa)hnih
kolm - (Pa)thum
neli - (Pa)li
viis - (Pa)ngá
kuus - (Pa)ruk
seitse - (Pa)sarih
kaheksa - (Pa)riat
üheksa - (Pa)kua
kümme - Sàwm

mi-sual in a man doon - kurjategija saab su kätte

lhim tak in a-n om - nad elasid õnnelikult

kho-pui a´ a peem - ta kolis linna^[3]

Olemas on ka mizokeelne piibel^[4]