Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.

Marju Kõivupuu on sündinud Mäepõru külas Võrumaal. Tänu oma päritolule valdab ta soravalt võru keelt. 1976. aastal lõpetas ta Valga 1. Keskkoolis 8. klassi ja 1979. aastal Tartu 5. Keskkooli bioloogia-geograafia süvaõppega klassi. 1986. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina.

Aastatel 1990–1993 õppis ta Tartu Ülikoolis aspirantuuris ning aastatel 1995–1999 Eesti Põllumajandusülikoolis doktorantuuris. 2002. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis doktoritöö surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel.

• 2017–... Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut, maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur, hiljem dotsent
• 2007–2017 Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, vanemteadur
• 2005–2007 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, dotsent
• 2003–2004 Tallinna Pedagoogikaülikool, filoloogiateaduskond, eesti filoloogia osakond, eesti kirjanduse õppetool, dotsent

Ta on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Lisaks loengute pidamisele tegeleb ta teadustöö ja lõputööde juhendamisega.

Ta on pidanud erialaseid loenguid ka tele- ja raadiosaadetes ning kuulub Vikerraadio mälumängusaate "Mnemoturniir" võistkonda. On avaldanud eri teemadel artikleid nii Õhtulehes, Postimehes kui ka Maalehes.^[viide?]

Kõivupuu oli üks 2017. aasta suvel toimunud XII noorte tantsupeo teema idee "Koit ja Hämarik" autoreid. Võitis tantsupeo ideekavandi konkursi Margus Toomla, Meelis Kompuse, Maian Kärmase ja Rasmus Puuri koosloomes sündinud tööga.

Uurimishuvidena on esile toonud inimese ja looduse/maastiku suhted ning kultuuripärandid. Lisaks tegeleb surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega.

29. septembril 2023 esitas Tallinna Ülikooli rektoraat Marju Kõivupuu Eesti Teaduste Akadeemia juhatusele akadeemikukandidaadiks ^[1] etnoloogia ja folkloristikavaldkonnas. Rektoraat märkis, et Kõivupuul on väljapaistvaid saavutusi nii uurimis- ja arendustöös kui ka oma uurimissuuna populariseerimisel. Samuti on ta on andnud tähelepanuväärse panuse Eesti vaimukultuuri arengusse ja olnud rahvusteaduste eestkõneleja. Oma valdkonna põhjaliku tundjana on Kõivupuul potentsiaali panustada igakülgselt folkloristika ja etnoloogia arengusse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

• 2016–... Muinsuskaitseameti juurde moodustatud ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees
• 2015–... ajakirja Mäetagused (1.2) toimetuskolleegiumi liige
• 2014–... kultuuriministeeriumi juurde moodustatud muuseumide tegevustoetuse komisjoni liige
• 2014–... Võru Instituudi teadusnõukogu liige
• 2013–... ajakirja Studia Vernacula toimetuskolleegiumi liige
• 2013–... Muinsuskaitseameti juurde moodustatud ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige
• 2012–… vaimse kultuuripärandi nõukogu liige
• 2011–... Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristi aastapreemia määramise komisjoni liige
• 2011–... riigi kultuuripreemiate komisjoni liige
• 2011–... Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
• 2010–... sarja "Tänapäeva folkloorist" toimetuskolleegiumi liige
• 2010–... kultuuriteooria tippkeskuse doktorikooli komisjoni liige
• 2009–... Kutsekoja Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse kultuuri kutsenõukogu liige
• 2009–... TLÜ humanitaarteaduste valdkonnanõukogu liige
• 2009–... kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna programmi "Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013" koostajate komisjoni liige
• 2008–... TLÜ senati õppekomisjoni liige
• 2004–... TLÜ humanitaarteaduste doktorikooli nõukogu liige
• 2004–... Eesti Rahvuskultuuri Fondi alla kuuluva O. ja E. Looritsa mälestusfondi nõukogu liige
• 2004–... Rahvusvahelise Rahvajutu-uurijate Seltsi liige
• 1999–... Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige
• 1988–... Võru Seltsi VKKF liige
• 1985–... Emakeele Seltsi liige
• 1985–... Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige
• 2017−2018 Euroopa kultuuripärandi aasta (2018) Eesti juhtkomitee liige
• 2017−2022 vaimse kultuuripärandi nõukogu liige
• 2014−2017 Vana-Võromaa kultuuriprogrammi nõukogu liige
• 2013−2013 kultuuripärandi aasta (2013) pärandisaadik
• 2013−2015 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu esimees
• 2011−2016 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
• 2011−2014 riigi kultuuripreemiate komisjoni liige
• 2010–2013 programmi "Vana Võromaa kultuuriprogramm" nõukogu liige
• 2009–2013 riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)" juhtkomitee liige
• 2007–2009 riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)" jätkuprogrammi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)" ettevalmistava töörühma liige
• 2004–2008 riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" juhtkomitee liige
• 2004–2004 TPÜ filoloogiateaduskonna dekaan
• 2003–2005 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
• 2003–2005 2005. aastal Eestis toimunud 15. ISFNR-i kongressi korraldustoimkonna liige
• 2003–2004 Tallinnas toimunud 4. soome-ugri rahvaste maailmakongressi korralduskomitee liige
• 2002–2004 TPÜ eesti filoloogia osakonna juhataja

• Arvukate kultuuri- ja folklooriteemaliste tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ja konsultant ^[viide?]
• Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega fotonäitus "Ristipuud" Lõuna-Eesti maastikul (2006) ^[viide?]
• Korraldanud kolm Kaika suveülikooli (1992 Kuutsil, 1998 Põlgastes, 2012 Harglas) ^[viide?]

• "Hinged puhkavad puudes" (2009)
• "101 Eesti pühapaika" (2011)
• "Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini" (2013)
• "Eestlase eluring" (2015)
• "Estonian Heritage" (2017, ilmunud inglise keeles, kaasautor Riin Alatalu)
• "Loomad eestlaste elus ja folklooris" (2017)
• "Pärimusaabits lastele ja suurtele" (2018)
• "Eesti mütoloogia algajale" (2023) Tänapäev, ISBN 9789916173329
• "Aastaringi jutukera" (2024) Varrak, ISBN 9789985361757

• 1996 – J. von Uexkülli asutatud Eesti Taassünni auhind (kollektiivselt Võru Keele ja Kultuuri Fondile)
• 1995 – Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest
• 2004 – Tallinna Pedagoogikaülikooli parim monograafia
• 2007 – ajakirja Akadeemia Naturalia aastaauhind artikli "Haigus kui staatusesümbol: traditsioon, lähiminevik ja tänapäev" eest
• 2010 – Tallinna Ülikooli parim monograafia "Hinged puhkavad puudes" (Huma 2009)
• 2011 – Maavalla Koja tänukiri ristipuude uurimise, tutvustamise ja kaitsmise eest
• 2012 – "101 Eesti pühapaika" – 2011. aasta parim eesti autori teatmeteos
• 2012 – "101 Eesti pühapaika" – Tallinna Ülikooli 2011. aasta parim teatmeteos
• 2012 – Maavalla Koja aunimetus "Hiie sõber 10225"
• 2013 – aasta kodanik
• 2014 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[2]
• 2016 – TLÜ parim monograafia "Eestlase eluring" (Varrak 2015)
• 2017 – Oskar Kallase auhind märkimisväärse panuse eest Eesti kultuuriloosse
• 2019 – Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2019 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• 2021 – Muinsuskaitseameti aastapreemia (pärandi tutvustaja)

Kõivupuul on kaks poega: Kaarel Kõivupuu (sündinud 1987) ja Martin Onoper (sündinud 2000).

• Marju Kõivupuu Eesti Teadusinfosüsteemis
• Toidublogi: Marju Kõivupuu, Eesti Ekspress, 19. juuli 2017