Kuslapuu (Lonicera) on uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsaste perekond.
Teaduslikult kirjeldas kuslapuud esimesena Carl von Linné. Ladinakeelse nime on ta saanud saksa botaaniku Adam Lonitzeri (1528–1586) järgi, kes avaldas oma teosed ladina keeles Adamus Loniceruse nime all.
Maailmas kasvab umbes 180 liiki kuslapuid, neist sadakond Hiinas. Euroopas, Indias ja Põhja-Ameerikas kasvab igaühes looduslikult umbes 20 liiki kuslapuid.
Mitut liiki kuslapuid kasvatatakse ilutaimena. Eriti mõjusad on nad rühmades, näiteks alleena.
Mõned kuslapuud on muutunud invasiivseks, kui neid on viidud kasvama väljapoole looduslikku levilat, näiteks Põhja-Ameerikasse või Uus-Meremaale. Niisugused on näiteks jaapani, Maacki, Morrow' ja tatari kuslapuu.
Kuslapuu (harilik kuslapuu ja sinine kuslapuu) oli Eesti 2016. aasta puu.[1]
Kuslapuu perekonnas on kaks alamperekonda [2]:
- Lonicera (kollmeõieline ebasarikas, lehed alusel kokku kasvanud)
- Chamaecerasus (kaheõieline ebasarikas)
Välimus
Kuslapuu lehed on 1–10 cm pikad, lihtsad ja ovaalsed. Leheseis on vastak. Enamik taimi on heitlehised, aga mõned, mis kasvavad ilma talveta kliimas, on ka igihaljad. Vastakuti asuvad lehed võivad omavahel kokku kasvada.
Paljudel kuslapuudel on magusalt lõhnavad kahekülgse sümmeetriaga õied, mis sisaldavad magusat söödavat nektarit. Õied on heledad: valged, roosad, kollased või helesinised. Õielehti on viis. Enamik õisi kasvab kahekaupa ja sellepärast paiknevad ka valminud viljad oksal tavaliselt kahekaupa. Pole haruldane, et naaberviljad omavahel kokku kasvavad.
Kuslapuu vili on punane, sinine või must kerajas või pikergune mari, milles on mitu seemet. Enamik kuslapuid on mürgiste või mittesöödavate viljadega. Erandiks on sinine kuslapuu, mis kasvab looduslikult ka Eestis.
Eesti liigid
- Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu; pärismaine, tavaline
- Lonicera caerulea – sinine kuslapuu; pärismaine, leidub paiguti
- Lonicera tatarica – tatari kuslapuu; metsistuv kultuurtaim
- Lonicera caprifolium – lõhnav kuslapuu; metsistuv kultuurtaim
Liike
- Lonicera acuminata
- Lonicera albertii – Alberti kuslapuu
- Lonicera albiflora
- Lonicera alpigena – alpi kuslapuu
- Lonicera alseuosmoides – hiina kuslapuu
- Lonicera altmannii – Altmanni kuslapuu
- Lonicera ×americana – ameerika kuslapuu
- Lonicera ×amoena – meeldiv kuslapuu
- Lonicera angustifolia – ahtalehine kuslapuu
- Lonicera anisocalyx
- Lonicera arborea – puis-kuslapuu
- Lonicera arizonica
- Lonicera ×bella – kaunis kuslapuu
- Lonicera biflora
- Lonicera bournei
- Lonicera bracteolaris – kandelehine kuslapuu
- Lonicera brevisepala
- Lonicera ×brownii – Browni kuslapuu
- Lonicera buchananii
- Lonicera buddleioides
- Lonicera caerulea – sinine kuslapuu
- Lonicera caerulea var. altaica – altai kuslapuu
- Lonicera caerulea var. edulis – söödav kuslapuu
- Lonicera calcarata
- Lonicera calvescens
- Lonicera canadensis – kanada kuslapuu
- Lonicera caprifolium – lõhnav kuslapuu
- Lonicera carnosifolis
- Lonicera caucasica – kaukaasia kuslapuu
- Lonicera chaetocarpa – harjasviljaline kuslapuu
- Lonicera chamisso – Chamisso kuslapuu
- Lonicera chrysantha – kollaseõieline kuslapuu
- Lonicera ciliosa – ripsmeline kuslapuu
- Lonicera ciliosissima
- Lonicera cinerea
- Lonicera codonantha
- Lonicera confusa
- Lonicera conjugialis
- Lonicera crassifolia
- Lonicera cyanocarpa
- Lonicera dasystyla
- Lonicera deflexicalyx – käändtupeline kuslapuu
- Lonicera demissa – kauniviljaline kuslapuu
- Lonicera dioica – sinihall kuslapuu
- Lonicera discolor – mitmevärviline kuslapuu
- Lonicera elisae
- Lonicera etrusca – toskaana kuslapuu
- Lonicera fargesii
- Lonicera ferdinandii – Ferdinandi kuslapuu
- Lonicera ferruginea
- Lonicera flava – kollane kuslapuu
- Lonicera flavida – kollakas kuslapuu
- Lonicera floribunda – rohkeõieline kuslapuu
- Lonicera fragilis
- Lonicera fragrantissima – ülilõhnav kuslapuu
- Lonicera fulvotomentosa
- Lonicera gibbiflora – kühmõieline kuslapuu
- Lonicera giraldii – Giraldi kuslapuu
- Lonicera glaucescens – sinihallikas kuslapuu
- Lonicera glehnii – Glehni kuslapuu
- Lonicera glutinosa
- Lonicera gracilipes – üheõieline kuslapuu
- Lonicera graebneri
- Lonicera gynochlamydea – peitsigimikuline kuslapuu
- Lonicera hellenica
- Lonicera hemsleyana
- Lonicera henryi – Henry kuslapuu
- Lonicera heterophylla
- Lonicera hildebrandiana
- Lonicera hirsuta – karvane kuslapuu
- Lonicera hispida – harjaskarvane kuslapuu
- Lonicera hispidula
- Lonicera humilis
- Lonicera hypoglauca
- Lonicera hypoleuca
- Lonicera iberica – gruusia kuslapuu
- Lonicera implexa – põim-kuslapuu
- Lonicera inconspicua
- Lonicera inodora
- Lonicera interrupta
- Lonicera involucrata– peitõieline kuslapuu
- Lonicera japonica – jaapani kuslapuu
- Lonicera jilongensis
- Lonicera kansuensis
- Lonicera kawakamii
- Lonicera koehneana' – Koehne kuslapuu
- Lonicera korolkowii – Korolkovi kuslapuu
- Lonicera lanceolata
- Lonicera ledebourii – Ledebouri kuslapuu
- Lonicera ligustrina
- Lonicera litangensis
- Lonicera longiflora
- Lonicera longituba
- Lonicera maackii – Maacki kuslapuu
- Lonicera macrantha
- Lonicera macranthoides
- Lonicera maximowiczii – Maximowiczi kuslapuu
- Lonicera micrantha – väikeseõieline kuslapuu
- Lonicera microphylla – väikeselehine kuslapuu
- Lonicera minuta
- Lonicera minutifolia
- Lonicera modesta
- Lonicera morrowii – Morrow' kuslapuu
- Lonicera mucronata
- Lonicera myrtillus – mustik-kuslapuu
- Lonicera nervosa – punaroodne kuslapuu
- Lonicera nigra – must kuslapuu
- Lonicera nitida – helkiv kuslapuu
- Lonicera nubium
- Lonicera nummulariifolia – müntjalehine kuslapuu
- Lonicera olgae – Olga kuslapuu
- Lonicera oblata
- Lonicera oblongifolia
- Lonicera oiwakensis
- Lonicera oreodoxa
- Lonicera orientalis – ida-kuslapuu
- Lonicera pallasii – Pallase kuslapuu
- Lonicera pampaninii
- Lonicera paradoxa
- Lonicera periclymenum – väänduv kuslapuu
- Lonicera pileata – madal kuslapuu
- Lonicera pilosa
- Lonicera praeflorens – varaõitsev kuslapuu
- Lonicera prolifera – liitunudlehine kuslapuu
- Lonicera prostrata – lamav kuslapuu
- Lonicera purpurascens – purpurjas kuslapuu
- Lonicera pyrenaica – pürenee kuslapuu
- Lonicera quinquelocularis – viiepesaline kuslapuu
- Lonicera ramosissima – okslik kuslapuu
- Lonicera reticulata
- Lonicera retusa
- Lonicera rhytidophylla
- Lonicera rupicola – kalju-kuslapuu
- Lonicera ruprechtiana – Ruprechti kuslapuu
- Lonicera saccata
- Lonicera sachalinensis – sahhalini kuslapuu
- Lonicera schneideriana
- Lonicera semenovii
- Lonicera sempervirens – igihaljas kuslapuu
- Lonicera serreana
- Lonicera setifera
- Lonicera similis – sarnas-kuslapuu
- Lonicera simulatrix – kašgaaria kuslapuu
- Lonicera spinosa – astel-kuslapuu
- Lonicera splendida
- Lonicera standishii – Standishi kuslapuu
- Lonicera stenantha – ahtaõieline kuslapuu
- Lonicera stephanocarpa
- Lonicera subaequalis
- Lonicera subhispida
- Lonicera sublabiata
- Lonicera subspicata
- Lonicera szechuanica
- Lonicera syringantha – sireliõieline kuslapuu
- Lonicera taipeiensis
- Lonicera tangutica – tanguutia kuslapuu
- Lonicera tatarica – tatari kuslapuu
- Lonicera tatarinowii
- Lonicera thibetica – tiibeti kuslapuu
- Lonicera tomentella
- Lonicera tragophylla
- Lonicera tricalysioides
- Lonicera trichogyne
- Lonicera trichosantha – karvaseõieline kuslapuu
- Lonicera trichosepala
- Lonicera tubuliflora
- Lonicera utahensis
- Lonicera vesicaria – korea kuslapuu
- Lonicera villosa
- Lonicera virgultorum
- Lonicera webbiana
- Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu
- Lonicera yunnanensis
Viited
- ↑ 2016. aasta puu on kuslapuu
- ↑ Rehder (1903)
Kirjandus
- Ingerpuu, Nele. 2016. Kuslapuu: tavaline, kuid vähe tuntud Eesti Loodus 12: 23-25
- Rehder, A. 1903. Synopsis of the genus Lonicera. Missouri Botanical Garden Rhodora 11: 209-211.
You must be logged in to post a comment.