Küpressilised (Cupressaceae) on okaspuulaadsete seltsi kuuluv igihaljaste okaspuude sugukond.

Küpressiliste sugukonda kuulub 27–30 perekonda 130–140 liigiga. Küpressiliste hulka arvatud sooküpressiliste alamsugukonda peeti varem eraldi sugukonnaks.

Küpressilised on kõige laiema levilaga okaspuude sugukond. Nende kasvupiirkond ulatub Lõuna-Ameerika lõunatipust (55°S, pilgeripuu) Skandinaavia poolsaare põhjatipuni (71°N, harilik kadakas). Tiibetis kasvab india kadakas isegi 5200 m kõrgusel, mis on puittaimede kõrgusrekord. Neid ei kohta üksnes polaartundras ja selvas. Nad on ka kõrbes harvad, sest ainult vähesed neist, näiteks sahaara küpress, suudavad taluda ränka põuda. Mitu küpressiliste liiki on tugevalt ohustatud.

Eestis kasvab pärismaisena kadaka perekonda kuuluv harilik kadakas.

Küpressilised on tavaliselt ühekojalised, harvem kahekojalised puud ja põõsad, mille kõrgus on 1–116 m. Täiskasvanud puude koorevärv varieerub tavaliselt oranžist punakaspruunini ja nende koor on triibuline, sageli kihiline või koorub püstiste ribadena maha. Mõne liigi koor on sile, soomuseline ja kõva.

Küpressiliste lehed võivad võrsel paikneda spiraalselt, samuti niisuguste ühest või mitmest okkast koosnevate kimpudena, mis paiknevad paarikaupa võrse vastaskülgedel, nii et iga kimbupaari läbiv tasand moodustab eelmise ja järgmisega täisnurga. Noortel taimedel on okkad pikad ja peenikesed, kuigi sageli pehmed, ning ka mõne liigi täiskasvanud taimedel jäävad need selliseks. Mõne liigi täiskasvanud taimedel muutuvad okkad väikeseks ja soomusjaks. Vanad okkad ei kuku tavaliselt ükshaaval ära, sest küpressidele on omane kladoptoos: puult kukuvad maha terved vanad võrsed koos kõigi sellel kasvavate okastega. Mõnel liigil kasvavad pikad ja harulised võrsesarnased lehed, mis langevad maha ükshaaval, kui puukoor hakkab ketendama. Enamik küpresse on igihaljad ja okkad püsivad neil 2–10 aastat, aga kolmes perekonnas (glüptostrobus, metasekvoia ja sooküpress) on ka heitlehiseid liike.

Küpressiliste emaskäbid on tavaliselt kas puitunud või nahkjad, aga kadakatel marjataolised ja lihakad ning ühe või mitme seemnega. Käbisoomused võivad liigist olenevalt paikneda kas spiraalselt, vastakuti või kimpudena. Seemned on tavaliselt väikesed, lapikud ja kahe tiivaga, harva (näiteks soomusküpressil) kolmnurksed ja kolme tiivaga. Mõnes perekonnas (glüptostrobus ja soomusseeder) on üks tiib märksa suurem kui teine ning mõnes perekonnas (kadakas, mikrobioota, idaelupuu, sooküpress) on seeme suurem ja tiivutu. Taimealgmel on idulehti tavaliselt kaks, mõnel liigil kuni kuus.

Isaskäbide väljanägemine ja ehitus varieerub sugukonna piires vähem. Nad on 1–20 mm pikad ja nende soomused paiknevad samuti kas spiraalselt, vastakuti või kimpudena. Enamikul liikidel kasvavad nad ükshaaval võrse tipus, aga näiteks krüptomeerial lehe tipus ning kunningaamial ja kadakal Juniperus drupacea tihedates kobarates, metasekvoial ja sooküpressil eraldi pikkades rippuvates pöörise moodi võrsetes.

Küpressiliste hulka kuulub maailma suurim elusolend mammutipuu (tüve maht 1486,9 m³), kõrgeim elusolend ranniksekvoia (kõrgus 115,55 m), üks jämedamaid elusolendeid montezuma küpress (tüve läbimõõt 11,42 m, jääb alla üksnes ahvileivapuule) ja üks vanimaid elusolendeid hiidküpress (3622 aastat, jääb alla üksnes igimännile).

Harilik kadakas Saksamaal
Elupuu Belgias

Perekondi

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCpressilised
No tags for this post.