Gislebertus, ka Gislebertus d'Autun ('Gislebertus Autunist'), oli keskaegne skulptor, kes tegutses Burgundia aladel (tänapäeva Prantsusmaal) umbes 1120.–1140. aastatel.

Ainuke allikas tema kohta on raidkiri Autuni katedraali tümpanonil (mõned uuema aja uurijad on seda pidanud ka viiteks hoopis patroonile, mitte kunstnikule). Stiililt on ta Burgundia romaanika koolkonna esindaja (Autuni St. Lazare'i katedraal, Vezelay Ste. Marie-Madeleine'i katedraal, ka hävinud Cluny klooster).

Tekst tümpanonil vasakul, pääsenute all:

QUISQUE RESURGET IT A QUEM NON TRAHIT IMPIA VITA ET LUCEBIT EI SINE FINE LUCERNA DIEI 'nõnda tõuseb igaüks, kes ei juhi jumalakartmatut elu, ja lõppematu valgus paistku talle'

Kristuse jalgade all:

GISLEBERTUS HOC FECIT 'gislebertus tegi selle'

Äraneetute all:

TERREAT HIC TERROR QUOS TERREUS ALLIGAT ERROR NAM FORE SIC VERUM MOT AT HIC HORROR SPECIERUM 'siin hirm tabagu neid, keda seovad maised vead, nende saatust näidaku nende kujude õudus'^[1]

Sama kunstnikukäekiri nagu tümpanoni "Viimse kohtupäeva" skulptuuridel ilmneb ka enamikul kapiteelidel katedraalis: figuurid on saledad ja pisut väljavenitatud, väikeste ovaalsete peadega ja peenelt väljatöötatud miimikaga.

• 
  "Kolme targa unenägu". Kapiteel Autuni katedraalis
• 
  "Põgenemine Egiptusse". Kapiteel Autuni katedraalis
• 
  "Juudase enesetapp". Kapiteel Autuni katedraalis

• Autuni katedraal

• Denis Grivot, George Zarnecki. Gislebertus. New York, Orion Press, 1961

• Gislebertus Encyclopaedia Britannicas
• Toucher le tympan (Autuni tümpanonile pühendatud interaktiivne veebileht)