Erüteem (ladina keeles erythema) on osadel loomadel ja inimestel esinev patoloogiline seisund, mis avaldub veresoonte laienemise tagajärjel tekkinud nahapunetusena.^[1]

Erüteemi puhul on tegemist haiguslike seisundite rühmaga ja diagnoosi ning võimaliku ravi saamiseks tuleks pöörduda arstide poole.

• fototoksiline erüteem – (erythema phototoxicum)
• krooniline lööve – (erythema dyschromicum perstans)
• krooniline reljeefne erüteem – (erythema elevatum diutinum)
• kuumuserüteem – (erythema caloricum)
• mitmekujuline erüteem – (erythema multiforme)
• mähkmelööve – (erythema gluteale)
• mürgistuserüteem – (erythema toxicum)
• nakkuserüteem – (erythema infectiosum)
• nodoosne erüteem – (erythema nodosum)
• planttarerüteem – (erythema palmoplantare)
• põgus erüteem – (erythema fugax)
• päikesepõletus – (erythema solare)
• reumaatiline anulaarerüteem – (erythema anulare rhemumaticum)
• rändav erüteem – (erythema chronicum migrans)
• vastsündinu mööduv punasetäpiline lööve – (erythema toxicum neonatorum) jt.

Erüteemi võivad põhjustada nii kehavälised kui seesmised tegurid.

Välisteks erüteemi põhjustavateks teguriteks võivad olla massaaž, elektriravi, liigne füüsiline treening, päikesekiirgus (päikesepõletus) jt.

Sisemisteks erüteemi põhjustavateks teguriteks on infektsioonid, Lyme'i tõbi, akneravimid, allergiad, A-vitamiini ja niatsiini manustamine jpm.

Erüteem on kiiritusravi üsna levinud kõrvalnäht.

Enamikul juhtudest võib erüteemi põhjus jääda selgusetuks.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Erythema seisuga 28.12.2013.