Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor. Medievistina uurib põhiliselt Eesti keskaega.
Alates 2009. aasta 19. juunist on ta Tartu Ülikooli keskaja professor.[1] 2013. aasta 1. juulist on ta Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja. 2019. aasta oktoobris valiti ta Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks, tema ametiaeg algas 2020. aasta 1. jaanuaril.[2]
2012. aastal ilmus Selarti koostatud ja toimetatud "Eesti ajaloo üldkäsitluse" teise köite "Eesti keskaeg" uus versioon, mis pälvis meedias ja ajaloolaste seas elavat vastukaja ning sai ka aasta parima ajalooraamatu auhinna.[3] 2013. aastal ilmunud Eesti ajaloo kolmanda köite uusversiooni kirjutas ta ülevaate Vene võimu perioodist Eestis Liivi sõja ajal (1558–1582).[4]
Hariduskäik
- 2002 filosoofiadoktor (Tartu Ülikool), väitekiri "Liivimaa ja Vene 13. sajandil"
- 1997 magister (Tartu Ülikool), magistritöö "Eesti idapiir keskajal"
- 1995 lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal
- 1991 lõpetas Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkooli
Uurimisvaldkonnad
- Keskaegne Liivimaa, eriti seoses Venemaaga
- Katoliikliku ja õigeuskliku maailma suhted seoses ristisõdadega
- Liivimaa sõdade ajajärgul 16. sajandi teisel poolel
Liikmesus
- Akadeemilise Ajalooseltsi juhatuse liige
- Balti Ajaloo Komisjoni liige (2005–2012 oli ta selle kirjavahetajaliige)
- Tartu Ülikooli ajaloo osakonna nõukogu liige
Tunnustus
- 1997 Eesti Teaduste Akadeemia Üliõpilaste teadustööde konkursi II preemia
- 1999 Ajakirja Akadeemia kaastööpreemia
- 2002 Rektor-von-Ewers-Preis
- 2003 Dr. Arthur Puksowi Fondi I auhind
- 2013 Tartu Ülikooli aumärk[5]
Teoseid
- "Dorpater Zins" und die Dorpat-Pleskauer Beziehungen im Mittelalter. In: Aus der Geschichte Alt-Livlands : Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Münster, 2004.
- Eesti ajaloo atlas. Koostaja koos Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Birgit Kibali, Andres Andreseni ja Ago Pajuriga. Tallinn: Avita, 2006.
- Eesti esiajalugu [elektrooniline teavik]: interaktiivne õppevahend põhikoolile. Koos Aivar Kriiskaga. Tartu: Regio, 2006.
- Eesti idapiir keskajal. Magistritöö põhjal valminud raamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
- Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest ajaloost. Doktoritöö. Juhendajad: Jüri Kivimäe ja Mati Laur. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
- Livland und die Rus' im 13. Jahrhundert. Doktoritöö saksakeelne täiendatud trükk. Köln: Böhlau, 2007.
- Kersti Reppo ja Malle Rebane (koostajad). Saksa-eesti ajaloosõnaraamat. Toimetaja koos Tõnu-Andrus Tannbergi ja Mati Lauriga. Tallinn: Avita, 2008.
- Setomaa. 2, Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Toimetaja koos Heiki Valgu ja Anti Lillakuga. Peatoimetaja Mare Aun. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2009.
- Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koostaja ja toimetaja. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, 2012.
Viited
- ↑ https://www.etis.ee/portaal/uudised.aspx?VID=877&lang=et[alaline kõdulink] Tartu Ülikooli nõukogu valis viisteist professorit ja ühe emeriitprofessori
- ↑ Tartu Ülikooli uudised, 22.10.2019: "Selgusid uued dekaanid"
- ↑ Raul Sulbi, Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis "Eesti ajaloo" II köide, Postimees, 15. mai 2013
- ↑ Raimu Hanson, Uus ajalooköide kajastab uurimise viimast seisu, Postimees, 5. detsember 2013
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
Välislingid
- Anti Selarti CV Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehel
- Anti Selart
- Anti Selart Eesti Teadusinfosüsteemis
- Ajaloolased ei pea rahvuslikku identiteeti looma (Anti Selarti intervjuu Valle-Sten Maistele, Sirp), 10. jaanuar 2013
- Euroopa ajaloolane, Postimees, 12. jaanuar 2013
- Anti Selart: Kas keskajal oli rahvuseid?, Postimees, 6. veebruar 2013
You must be logged in to post a comment.