|
See artikkel on Võnnu kihelkonna mõisast; Lätis Palsmane kihelkonnas asunud Mēri mõisa kohta vaata artiklit Mēri mõis. |
Meeri mõis, varem Mõisaküla mõis (saksa keeles Meyershof, varem Moiseküll) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal[1].
Ajalugu
Mõisat on mainitud 16. sajandil ja tollal kuulus see Tartu toomkapiitlile[1]. 1591. aastal anti Moysekul Tartu raehärrale Johann Meyer 'iie lääniks. 17. saj. I poolel oli mõis Tartu pürjermeistri Dettmar Meyeri valduses. Omanike perekonnanime järgi tekkinud saksakeelset nime tarvitati algul paralleelselt: 1723 Moisekült ehk Meigershof, 1738 Moiseküll ehk Meyershof[2].
1837. omandas mõisa vene luuletaja Vassili Žukovski, kes müüs selle seoses abiellumise ja Saksamaale kolimisega Karl Johann von Seidlitzile.[3] Meeri mõisa omanik Oskar Alexander Karl Maria von Seidlitz küüditati Esimese maailmasõja ajal Irkutskisse, kus ta ka suri.
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Karl Maria von Seidlitz[1].
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Meeri mõis - 1390 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
- ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 737
- ↑ Malle Salupere, "Meeri mõisnik Karl Johann von Seidlitz" - Rmt: Agnes-Asta Marand, "Meie Meeri"; Nõo: 2006, lk 52
Kirjandus
- Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 58-60.
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 297 [1].
Välislingid
Kirik: Nõo Püha Laurentsiuse kirik
Mõisad: Nõo kirikumõis | Aru mõis | Keeri mõis | Luke mõis | Meeri mõis | Pangodi mõis | Tähtvere mõis | Unipiha mõis | Vana-Nõo mõis | Vastse-Nõo mõis
You must be logged in to post a comment.