Maria-Kristiina Lotman (sündinud 28. septembril 1974) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.

Haridus

Ta on lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia bakalaureuseõppe ja 1999. aastal magistriõppe. 2003. aastal sai ta doktorikraadi klassikalises filoloogias väitekirjaga "Jambiline trimeeter: värsisüsteemid, meetrum, rütm, semantika". Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on värsiõpetus, eelkõige antiikvärss ja eesti värss tüpoloogilisest vaatenurgast ning värsisemantika.

Töökäik

Aastatel 1997–2000 töötas Maria-Kristiina Lotman Tartu Karlova Gümnaasiumis ladina keele õpetajana. 2000. aastast töötas Tartu Ülikoolis lektorina, 2008. aastast oli ta Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna dotsent ning 2021. aastast on ta TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi klassikalise filoloogia kaasprofessor.

Maria-Kristiina Lotman oli värsiteadusliku veebikeskkonna "Eesti värss" toimetaja[1] ning kuulus humanitaarteadusliku veebiajakirja Studia Humaniora Tartuensia toimetuskolleegiumisse.[2]

Tunnustus

2024 Tartu Ülikooli medal[3]

Tõlkeid

  • Juri Lotman, "Hirm ja segadus" (üks tõlkijaist), 2007
  • Gaius Suetonius Tranquillus, "Keisrite elulood" (koos Kai Tafenauga). Tänapäev, 2009
  • "Jalutuskäigud Lotmaniga" (üks tõlkijaist), 2010
  • Gaius Sallustius Crispus, "Catilina vandenõu" (koos Kai Tafenauga). Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011
  • Mihhail Lotman, "Struktuur ja vabadus. I: semiootika vaatevinklist. I.I, Tartu-Moskva koolkond: tekstist semiosfäärini" (üks tõlkijaist), 2012
  • Mihhail Lotman, "Pistriku talvekarje" (luuletõlked koos Mihhail Lotmaniga), 2005, 2013
  • Martin Opitz, "Raamat saksa luulekunstist" (koos Kai Tafenauga), 2016
  • "Juri Lotmani autoportreed" (üks tõlkijaist), 2016
  • "Roomlaste teod" (üks tõlkijaist), LR 38-40/2019
  • Titus Livius, "Linna asutamisest alates" (koos Kai Tafenauga), 2018
  • Jossif Brodski, "Atlantise lähistel", 2018
  • Mihhail Gasparov, Kapitooliumi emahunt. Rooma enne keisreid", 2020
  • "Kõige kaunimad ehted: lapsed antiikkirjanduses" (üks tõlkijaist), 2021
  • Ferdinand Addis, "Rooma: igavene linn" (koos Lauri Saaberiga), 2022
  • "Vestlused Lotmaniga" (üks tõlkijaist), 2022

Teoseid

  • "Ladina keel. Grammatika", 2001
  • "Jambiline trimeeter: värsisüsteemid, meetrum, rütm, semantika", 2003

Isiklikku

Maria-Kristiina Lotman on Juri Lotmani lapselaps – Mihhail Lotmani ja Piret Lotmani tütar.[viide?] Rebekka Lotman on tema õde.[viide?]

Viited

  1. ↑ "Eesti värss". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2012. Vaadatud 9. novembril 2011.
  2. ↑ Studia Humaniora Tartuensia − Editorial Team (vaadatud 05.11.2024)
  3. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 25. oktoobril 2024.

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Maria-Kristiina_Lotman
No tags for this post.