Holger-Feliks Pukk (14. august 1920 Tallinn – 12. märts 1997) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik.

Lõpetas 1940. aastal Tallinna Poeglaste Kommertskooli.^[1] Osales teises maailmasõjas Punaarmees. 1954–1974 oli ajakirja Pioneer ja 1960–1974 ka ajakirja Täheke toimetaja.

Kirjutanud seikluslikke jutte poistele, dokumentaaljutustusi eesti kommunistlikest revolutsionääridest ja aimeraamatuid. Ehkki osa Puki loomingust vastas omaaegsele poliitilisele konjunktuurile, olid mõnedki tema teosed ka püsiva kirjandusliku väärtusega laste- ja noortekirjandus. Ühiskondlikult kõige mõjukamaks võiks ehk pidada jutustust "Rohelised maskid", mis langes Eesti 1960.-1970. aastate looduskaitseliikumise konteksti ning mille mõjul moodustati koolides looduskaitseringe.

• "Suvest suveni" (1990, 1994)

• "Kaks punast kaelarätti" (1953)
• "Salga au" (1955)
• "Seitseteist vaprat" (1958)
• "Rohelised maskid" (1960)
• "Jüri" (1961)
• "Rikas suvi" (1965)
• "Kes tulistas?" (1968)
• "Rein ja Riina" (1978)
• "Kaevukask" (1981)
• "Tsirkus" (1986)
• "Isemeelsed" (1988)
• "Rong tunnelis" (1990)
• "Lehepoiss ja tema koer" (1995)

• "Öine lahing" (1970; eesti kommunisti Arnold Sommerlingi surmast pärast 1. detsembri 1924 riigipöördekatse läbikukkumist)
• "Mida te teate Oskarist?" (1974; Eesti noorkommunistist Oskar Cherist)
• "Kirjad Liisale" (1983; eesti kommunisti Jaan Anveldi kirjadest J. I. Vassiljevale aastaist 1909-1912)

• "Kuidas toimid sina?"(1959)
• "Koolikoti saladused" (1964)
• "Kuidas loete teie" (1964)

• Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1975 ("Mida te teate Oskarist?")
• Eesti NSV teeneline kirjanik 1978

• EE 14. köide, lk 381