Helene Jakobson (sündinud Helene Väär; 16. juuni 1907 Peterburi – 25. märts 1992 Stockholm) oli eesti arst.

Helene Väär lõpetas aastal 1926 Otepää Gümnaasiumi. Aastatel 1926–1933 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti astme väärilisena cum laude. Akadeemiliselt kuulus ta Eesti Naisüliõpilaste Seltsi.

Ta töötas juba üliõpilasena Tartu Ülikooli kohtuarstiteaduse instituudis subassistendi ja assistendina, samuti naistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus. 31. jaanuaril 1935 registreeriti ta arstina.

Helene Jakobson kolis 1939. aastal seoses abiellumisega Tallinna, kus hakkas ravima suu- ja hambahaigusi. Ta töötas peamiselt eraarstina, kuid ka Tallinna Ühise Haigekassa ambulantsi arstina. Aastal 1940 tunnistas Arstide Koja Eriarstide Toimkond ta suu- ja hambahaiguste eriarstiks.

Aastal 1944 põgenes ta Suure põgenemise lainega koos abikaasa ja vanema pojaga Rootsi. Ta sai ka seal tööloa arstina ja töötas hambaarstina erapraksises Stockholmis.

Tema abikaasa oli (alates 1939) Elmar Jakobson, neil oli kaks poega.

• TÜ üliõpilased