Friedrich Karl Hermann Kruse (21. juuli 1790 Oldenburg – 3. august 1866 Leipzig) oli baltisaksa ajaloolane ja publitsist.

Õppis Leipzigis.

Õpetas Breslau gümnaasiumis, 1821. aastast oli Halle Ülikooli antiik- ja keskaja ajaloo ning geograafia professor ja aastail 1828–1853 Tartu Ülikooli ajalooprofessor, Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige.

1836. aastal avaldas ta nn. Normanni-teooria, et Venemaa valitsejatesoo Rjurikovitšite asutaja Rjurik oli pärit Jüütimaalt.^[1][2]

1840. aastal tegi arheoloogilisi kaevamisi Irboska lähedal Pihkva kubermangus, kus kaevati lahti 5 hauakääbast (kurgaani).^[3]

• «Hellas» (1825),
• «Anastasis der Waräger» (1841),
• «Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands.», Dorpat, 1842. Digitaalselt [1]
• «Chronicon nortmannorum, wariago-russorum nec non danorum, sveonum, norvegorum» (1851),
• «Bemerkungen über die Ostseegouvernements» (1859).
• «Necrolivonica oder Geschichte und Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands griechischen, römischen, byzantinischen, nortmannischen oder waräger-russischen, fränkischen, angelsächsischen, anglodänischen Ursprungs. Gefunden auf einer Allerhöchst befehlenen archäologischen Untersuchungsreise und durch spätere Nachforschungen wissenschaftlich erläutert», Leipzig 1859 Digitaalselt

• Zusätze zu den Necrolivonicis des St.-R. Prof. Dr. Kruse / Johann Karl Bähr: Die Gräber der Liven: Ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte., Dresden: Rudolf Kuntze 1850. Digitaalselt

• Recke, Johann Friedrich v.: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Nachträge 1859-1861. lk.335-342
• Nordisk familjebok (1911), lk. 96
• Friedrich Kruse Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA