Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Kloor kui lihtaine esineb normaaltingimustel kollakasrohelise teravalõhnalise mürgise gaasina.

Kuna kahe kloori aatomi vaheline side on küllaltki nõrk (242kJ/mol), katkeb see kergesti ja aine on väga reaktiivne.

Vees kloor hüdrolüüsub, andes hüpokloorishappe ja vesinikkloriidhappe. Tegemist on disproportsioneerumisreaktsiooniga, kus kloor on samal ajal nii oksüdeerija kui ka redutseerija:

Cl₂ + H₂O -> ClOH + HCl

Reaktsioonil gaasilise vesinikuga tekib soojendamisel või valguse toimel soolhape:

H₂ + Cl₂ -> 2HCl

Reaktsioonil metallidega tekib vastav kloriid:

2Na + Cl₂ -> 2NaCl

Reaktsioonil leelistega tekib hüpoklorit:

2NaOH + Cl₂ -> NaClO + NaCl + H₂O

Reaktsioonil teiste halogeenidega tekivad erinevad halogeenidevahelised ühendid:

Cl₂ + F₂ -> 2ClF

Cl₂ + 3F₂ -> 2ClF₃

Cl₂ + 5F₂ -> 2ClF₅

Kloori suure reaktiivsuse tõttu teda Cl₂ kujul looduses ei esine.

Tööstuslikult saadakse molekulaarset kloori naatriumkloriidi hüdrolüüsil:

2NaCl + 2H₂O -> H₂ + Cl₂ + NaOH

Laboratoorselt saadakse seda kontsentreeritud soolhappe reaktsioonil tugeva oksüdeerija, tavaliselt mangaandioksiidi või kaaliumpermanganaadiga:

MnO₂ + 4HCl -> Cl₂ + 2H₂O + MnCl₂

2KMnO₄ + 16HCl -> 2KCl + 2MnCl₂ + 8H₂O + 5Cl₂