Aja viide. Aja lugu.

Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.

Aastaarv

Islami kalender ja Iraani kalender arvavad aastaid Muhamedi minekust Mekast Mediinasse, aastal 622 m.a.j. (kusjuures islami kalendris on aasta lühem).
Gregoriuse kalender ja Juliuse kalender loevad aastaid Kristuse sünnist, milleks on aasta 1 m.a.j.
Budistlik kalender loeb aastaid Buddha surmast, aastal 544 e.m.a.
Hiina kalender peab esimeseks aastaks aastat 2698 e.m.a., mil hakkas valitsema Kollane keiser.
Hinduistlik kalender peab algusaastaks 3102 e.m.a. Siis pöördus Krišna oma igavesse elupaika.
Maiade kalendri arvestuse järgi pidanuks maailm pihta algama eri arvestuste järgi 11. või 13. Augustil 3114, või hoopis 15. Oktoobril 3374 e.m.a
Juudi kalender arvab aastaid maailma loomisest, milleks on loetud aasta 3761 e.m.a.
Assüüria kalender arvab aastaid esimese templi loomisest, milleks on loetud aasta 4750 e.m.a.
Bütsantsi kalender luges ajaarvamist "Konstantinoopoli asutamisest" ehk maailma loomisest 5509 e.m.a.
Eesti maavalla kalender arvab aastaid Billingeni katastroofist, milleks on loetud aasta 8213 e.m.a. (täpsustatult peaks see olema küll umbes 1400 aastat varasem, s.o. ca 9600 e.m.a.).