Nierothi suguvõsa aadlivapp
Nierothi suguvõsa krahvivapp

Nieroth (ka Neyroth; vene Нирот, Нирод) on Rootsi, Eestimaa, Liivimaa, Venemaa ja Soome aadlisuguvõsa.

1687. aastal sai Magnus Wilhelm von Nieroth Rootsi vabahärraks ja 1689. aastal immatrikuleeriti tema suguvõsa vabahärrade suguvõsana nr 90 Rootsi rüütelkonda.[1]

1706. aastal sai Rootsi väejuht Carl Gustaf Nieroth krahvi tiitli ja tema suguvõsa immatrikuleeriti 1719. aastal krahvide suguvõsana nr 52 Rootsi rüütelkonda.[2].

1746. aastal kanti Nierothid Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse suguvõsana nr 107 ja said Venemaa krahvi tiitli 1849. aastal.

Baltasar August Carl Nieroth aadeldati Rootsis 1818. aastal ja tema suguvõsa immatrikuleeriti 1820. aastal Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 2274.[3] ja samal aastal vabahärrade suguvõsana nr 372.

Rootsis esines ka teine Nierothide suguvõsa. Aastal 1648. aadeldati Smålandi rügemendi rittmeister Johan von Nieroth ja immatrikuleeriti 1654. aastal Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 564.[4] Sellest Nierothide suguvõsast põlvneb Rootsi aadlisuguvõsa Gyllennieroth (nr 573).[5]

Mõisad

Eestimaal kuulusid Nierothide suguvõsale eri aegadel Kodila (Koddil), Sikeldi (Sicklecht), Paasvere (Pastfer), Kiltsi (Weissenfeld), Väätsa (Waetz), Kiviloo (Fegefeuer), Neeruti (Buxhoeveden), Särevere (Serrefer), Klooga (Lodensee), Terrapäh, Vaida (Wait) Tõdva-Kõnnu (Köndes), Paeküla (Paenküll), Weddefer, Albu (Alp), Seidla (Seydel), Kaalepi (Kaulep), Võhmuta (Wechmuth), Kuie (Kui), Kukevere (Kuckofer), Kaarli (Alt-Sommerhusen), Koila (Koil), Kabala (Kappel), Sutlema (Sutlem), Kuivaveski (Drogermühle) ja Kädva (Kedwa) mõis.

Liivimaal kuulus neile teiste hulgas Otepää kihelkonnas asunud Neeruti (Megel) mõis ning Piigaste (Pigast), Tarakvere (Terrastfer), Vaimastvere (Waimastfer) ja Aidu (Aidenhof) Luua, Rasina ja Särevere mõis.

Suguvõsa liikmeid

Vaata ka

Viited

Välislingid

No tags for this post.