Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Varasemal ajal kuulus see Vana-Koiola riigimõisa koosseisu. Mõis rajati sinna 1744. ja 1751. aasta vahel.^[1] Keiser Paul I doneeris 1800. aastal kümne adramaalise valduse Anna von Brandtile (sündinud von Kruse) (1732−1815); nii eraldati Vastse-Koiola iseseisvaks rüütlimõisaks. 1814. aastal omandas selle Georg von Campioni (u 1757−?) ja seejärel Johann Georg Friedrich Edler von Emme (1762−1839), kes selle 1834. aastal ära pantis. Pandivaldajad olid järgemööda perekond Löwenwolde, Roth, Schiemann, Wilcken ja Krüdener. Viimased said mõisa 1843. aastal päriseks ja olid mõisaomanikud XIX sajandi lõpuni.^[2] 1901−1902 kuulus mõis Riia kaupmehele Robert Braunile (suri 1908), seejärel 1908. aastani Markovitele ja 1908−1912 parun Edgar Otto von Krüdenerile (1876−1964). Viimane omanik oli Alexander von Sivers (1843−1926), kellelt see 1919. aastal võõrandati.^[3]

Häärber on hävinud; ilmselt oli see puithoone. Kõrvalhooneid oli arvukalt: neist olulisemad olid valitsejamaja, ait, ait-kuivati, laudad. Park oli stiililt vabakujuline ja see oli võrdlemisi suur.^[4]

• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 243-244 [4].

• Vastse-Koiola mõis Kultuurimälestiste riiklikus registris
• Vastse-Koiola mõisa kõrvalhooned
• Vastse-Koiola mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Vastse-Koiola mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris

Põlva kihelkond

Kirik: Põlva Maarja kirik
Mõisad: Joosu mõis | Kiuma mõis | Kähri mõis | Lepa mõis | Maaska mõis | Mooste mõis | Partsi mõis | Peri mõis | Pragi mõis | Saarjärve mõis | Tilsi mõis | Timo mõis | Tõdu mõis | Uibujärve mõis | Vana-Koiola mõis | Varbuse mõis | Vastse-Koiola mõis | Viira mõis | Väimela mõis | Võru mõis