Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Ajalugu

Varasemal ajal kuulus see Vana-Koiola riigimõisa koosseisu. Mõis rajati sinna 1744. ja 1751. aasta vahel.[1] Keiser Paul I doneeris 1800. aastal kümne adramaalise valduse Anna von Brandtile (sündinud von Kruse) (1732−1815); nii eraldati Vastse-Koiola iseseisvaks rüütlimõisaks. 1814. aastal omandas selle Georg von Campioni (u 1757−?) ja seejärel Johann Georg Friedrich Edler von Emme (1762−1839), kes selle 1834. aastal ära pantis. Pandivaldajad olid järgemööda perekond Löwenwolde, Roth, Schiemann, Wilcken ja Krüdener. Viimased said mõisa 1843. aastal päriseks ja olid mõisaomanikud XIX sajandi lõpuni.[2] 1901−1902 kuulus mõis Riia kaupmehele Robert Braunile (suri 1908), seejärel 1908. aastani Markovitele ja 1908−1912 parun Edgar Otto von Krüdenerile (1876−1964). Viimane omanik oli Alexander von Sivers (1843−1926), kellelt see 1919. aastal võõrandati.[3]
Mõisaansambel
Häärber on hävinud; ilmselt oli see puithoone. Kõrvalhooneid oli arvukalt: neist olulisemad olid valitsejamaja, ait, ait-kuivati, laudad. Park oli stiililt vabakujuline ja see oli võrdlemisi suur.[4]
Viited
- ↑ Vastse-Koiola mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 26.01.2016)
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 243-244 [1].
- ↑ Rahvusarhiivi Kinnistute register. Nr 72. Vastse-Koiola mõis [2].
- ↑ ERA.T, f. 76, n. 1, s. 3141, L 43-44 [3].
Kirjandus
- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 243-244 [4].
Välislingid
- Vastse-Koiola mõis Kultuurimälestiste riiklikus registris
- Vastse-Koiola mõisa kõrvalhooned
- Vastse-Koiola mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Vastse-Koiola mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris