Umbriel on Uraani looduslik kaaslane.

Umbrieli läbimõõt on 1170 km,[1] millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt kolmandal kohal. Tema orbiit asub Uraanist 265 980 km kaugusel[1] ning jääb täielikult planeedi magnetosfääri piiridesse.[2] Umbrieli mass on 1,27×1021 kg[1] ja tihedus 1,39 g/m3.[3]

Umbrieli ja Arieli avastas William Lassell 24. oktoobril 1851.[4] Kaaslane on nime saanud Alexander Pope'i (1688–1744) poeemi "The Rape of the Lock" ühe tegelaskuju nime järgi.[5]

Umbrieli on kosmosesondi Voyager 2 abil uuritud 1986. aasta jaanuaris, kui sond jõudis ca 325 000 km kaugusele kaaslasest.[6] Umbrielist tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 20% ulatuses kuu pinna geoloogiliseks kaardistamiseks.[7]

Umbrieli pind on Uraani kaaslaste hulgas kõige tumedam, tema albeedo on 0,21 (nt Arielil on see 0,39).[8] Umbrieli tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes 60% ulatuses jääst ning 40% ulatuses tihedamast koostisosast,[9] milleks võivad olla kivimid ja süsinikuühendid koos raskete orgaaniliste ühenditega.[10] Jää olemasolu on toetanud infrapunakiirguse spektroskoopilised vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud jääkristalle. Peale jää on kuu pinnalt leitud jälgi ka süsinikdioksiidist, mille päritolu pole teada.[11]

Umbrieli pinda katavad paljud kokkupõrke kraatrid, mille koguarvult jääb ta alla ainult Oberonile. Kraatrite läbimõõdud varieeruvad mõnest kilomeetrist kuni 210 kilomeetrini.[7]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 ""Umbriel"". nineplanets.org (inglise). Vaadatud 12.08.2011.
  2. Ness, N. F.; Acuna, Mario H.; Behannon, Kenneth W.; et al. (1986). "Magnetic Fields at Uranus". Science. 233 (4759): 85–89. PMID 17812894. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Jacobson, R. A.; Campbell, J.K.; Taylor, A.H. and Synnott, S.P. (1992). "The masses of Uranus and its major satellites from Voyager tracking data and Earth based Uranian satellite data". The Astronomical Journal. 103 (6): 2068–78.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Lassell, W. (1851). "On the interior satellites of Uranus". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 12: 15–17.
  5. Kuiper, G. P. (1949). "The Fifth Satellite of Uranus". Publications of the Astronomical Society of the Pacific. 61 (360): 129.
  6. Stone, E. C. (1987). "The Voyager 2 Encounter With Uranus". Journal of Geophysical Research. 92 (A13): 14, 873–76. {{cite journal}}: |first1= ja |first= dubleerivad üksteist (juhend); |last1= ja |last= dubleerivad üksteist (juhend)
  7. 7,0 7,1 Plescia, J. B. (1987). "Cratering history of the Uranian satellites: Umbriel, Titania and Oberon". Journal of Geophysical Research. 92 (A13): 14918–14932. {{cite journal}}: |first1= ja |first= dubleerivad üksteist (juhend); |last1= ja |last= dubleerivad üksteist (juhend)
  8. ""Planetary Satellite Physical Parameters"". ssd.jpl.nasa.gov (inglise). Vaadatud 12.08.2011.
  9. Hussmann, H.; Sohl, Frank; Spohn, Tilman (2006). "Subsurface oceans and deep interiors of medium-sized outer planet satellites and large trans-neptunian objects". Icarus]]. 185 (1): 258–273.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. Smith, B.A.; Soderblom, L.A.; Beebe, A.; et al. (1986). "Voyager 2 in the Uranian System: Imaging Science Results". Science. 233: 97–102. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. Grundy, W. M.; Young, L.A.; Spencer,J.R.; et al. (2006). "Distributions of H2O and CO2 ices on Ariel, Umbriel, Titania, and Oberon from IRTF/SpeX observations". Icarus. 184 (2): 543–555. arXiv:0704.1525. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |unused_data= (juhend); et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
No tags for this post.