Tsitadell on 1726. aastal Venemaa keisririigi võimude poolt Tallinna reidile merre rajama hakatud ettenihutatud fort, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama kaitsmine lähikonda maabuda võivate dessantide eest.

Sarnast ehitist olid plaaninud juba Rootsi võimud 17. sajandi I kolmandikul, kuid suure maksumuse tõttu neid plaane ei teostatud ja Rootsi aja lõpu kindlustustööde aegu keskenduti peamiselt Tallinna linna ümbritseva Tallinna muldkindlusvööndi väljaehitamisele.

Tsitadelli fordi rajamise põhjustas Venemaa keiser Peeter I surmale 8. veebruaril 1725 järgnenud ootus, et Venemaa keisririigi sõjaline võimsus Läänemerel ei suurene enam oluliselt. Seepärast tõid Suurbritannia ja Taani 1726. aasta suvel Soome lahele oma laevastikuüksuse. Venemaa keisririik vastas sellele jõunäitamisele Tallinna ümbrusesse vanade ettenihutatud rannikukindlustiste (Läänepatarei fort, Idapatarei fort) korrastamise ja suurendamisega ning uute ehitamisega (Väike-Paljassaare tähtfort ja Miiduranna tähtfort ning Naissaare bastionaalfort).

Tänapäeval paiknevad fordi jäänused ligikaudu 3500 m² suurusel alal vee all, Tallinna lahes. Mere pool liitub fordiga kolm palkidest kärgkasti, mis on paekividega täidetud.

Tsitadelli fort on alates 23. märtsist 1999 Eesti Vabariigi kultuurimälestis nr 22268.^[1]

• Heino Gustavson. "Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani". // ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/ 2. Tallinn 1988. Lk 152–160
• Heino Gustavson. "Tallinna vanemad merekindlused". Olion. Tallinn 1994. 104 lk
• Vello Mäss. "Merekindlus Tallinna lahe põhjas". Horisont, 3/1999. Lk 16–19
• Isabella Glušauskaite. "Merre ehitatud suurtükipatareidel allveerobotiga". Meremees, 3–4/2021. Lk 24–25

• Tsitadell (Tallinna merekindlustis) kultuurimälestiste riiklikus registris