Tartu linn on omavalitsusüksus Tartu maakonnas.

Omavalitsusüksuse keskus on linnasisene linn Tartu. Enne 2017. aasta haldusreformi oli linn omavalitsusüksus nüüdse linnasisese linnaga samas ulatuses. Haldusreformiga suurenes omavalitsuslik Tartu linn endise Tähtvere valla maa-ala võrra.^[4]

Omavalitsuslikus Tartu linnas asuvad järgmised asulad: Tartu linn, kaks alevikku Ilmatsalu ja Märja ning kümme küla Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse.

Tartu omavalitsusorganid on Tartu linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna põhimääruses. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud Eesti Reformierakond, kuhu on kuulunud ka kõik linnapead.

 Pikemalt artiklis Tartu linnapea

Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai Georg Friedrich von Kymmel (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917) ja esimene Eesti Vabariigi aegne Tartu linnapea Jaan Kriisa (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead Ants Simm (1919–1920), Karl Luik (1920–1934), Hans Ainson (1934), Aleksander Tõnisson (1934–1939) ja Robert Sinka (1939–1940).

Nõukogude ajal täitsid linnapea funktsiooni Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed (alates 1978. aastast Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid EKP Tartu Linnakomiteele.

Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast:

• 21. november 1991 – 11. november 1993 Ants Veetõusme (asus volikogu esimeheks)
• 11. november 1993 – 31. oktoober 1996 Väino Kull (asus volikogu esimeheks)
• 31. oktoober 1996 – 3. aprill 1997 Tõnis Lukas (avaldati umbusaldust)
• 24. aprill 1997 – 10. september 1998 Roman Mugur (astus tagasi)
• 10. september 1998 – 23. september 2004 Andrus Ansip (asus majandusministriks)
• 23. september 2004 – 26. aprill 2007 Laine Jänes (alates 2011 Randjärv; asus kultuuriministriks)
• 26. aprill 2007 – 9. aprill 2014 Urmas Kruuse (asus tervise- ja tööministriks)
• alates 9. aprillist 2014 – Urmas Klaas

Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139,4 miljonit eurot.^[5] Põhitegevuse tuludeks nähti ette 112,2 miljonit eurot. Üksikisiku tulumaksust loodeti teenida 59,7 miljonit ning toetusi koguda 33,4 miljonit (enamjaolt riigieelarvest hariduskuludeks). Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot, millest 56% ehk 59,2 miljonit oli planeeritud hariduskuludeks. Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot, millest 7,9 miljonit kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), 9,7 miljonit sotsiaalkaitsele ning 9,2 miljonit kultuurile. Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit, millest 3,3 miljonit kavandati tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit, majandamiskulud 40 miljonit ning toetused 14,3 miljonit eurot. 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustanuks 49% linna põhitegevuse tuludest.^[6]

Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel kaasav eelarvemenetlus: 1% tollasest linna investeeringueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.^[7]

Tartu linna 2024. aasta eelarve oli plaanitud mahus 321 miljonit eurot ning 2025. aastaks on kinnitatud eelarve mahus 291 miljonit eurot. Seejuures loodab linn 2025. aastal teenida 144,9 miljonit üksikisiku tulumaksu laekumiselt ning saada 66,5 miljonit riigilt ja muudelt institutsioonidelt toetustena. Põhitegevuseks kulutatakse aga 230,9 miljonit (millest 128,7 miljonit läheb haridusse) ning investeeringuteks kulub 43,1 miljonit.^[8]

Linna ametlike sümbolite seas on Tartu lipp, Tartu vapp, Tartu logo ja tunnuslause ning viimati, 2014. aastal kinnitatud Tartu jõelipp. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel Emajõel ja Peipsil.

Tartu sõsarlinnade hulka kuuluvad:^[9][10]

2024. aastal otsustas Tartu linnavolikogu sõlmida sõpruslinnade vhalise koostöölepingu ka Lviviga Ukrainas. Sellega kasvab Tartu sõpruslnnade arv 16-ni.^[11][12]

Tartu partnerlinnade hulka kuuluvad:^[13][14]

Varem on Tartul olnud sõprussidemed ka Leninakaniga Armeenias (nüüdne Gjumri)^[15] ning Peterburi (Leningradi) ja Pihkvaga Venemaal.

2006. aastast korraldab Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevi.^[16]

2013. aastal asusid Tartus üheksa riigi konsulaaresindused: Costa Rica, Leedu, Moldova, Peruu, Rootsi, Soome, Tšiili, Ungari ja Venemaa.^[17]

• Tartu linna koduleht

Tartu maakonna omavalitsused

Elva vald · Kambja vald · Kastre vald · Luunja vald · Nõo vald · Peipsiääre vald · Tartu linn · Tartu vald