Tanguleem on tangudest ja veest keedetud vedel toit, mida sõi vanarahvas peamiselt eesti külades.[1]
Ajaloost
Tanguleemele lisati keetmise lõpus piima, mille kogus sõltus piima olemasolust ja perenaise heldusest. Võimaluse korral pandi juurde natuke rasva või võid. Lisati ka naereid (hiljem kartuleid), samuti suuri kaalikalõike. Viimased võeti leemest välja ja neid söödi hiljem külmalt teise söögikorra ajal. Tanguleent sõi talurahvas keskhommikuti ja õhtuti. Leent söödi leivaga, kõrvale võeti silku (soolaräime).[2]
Tange lisati ka rasvaga keedetud kapsa-, oa-, herne- ja kartulileemele.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 136
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210
Kirjandus
- Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit" (1. osa), Valgus, 1980.
- Aliise Moora, "Tavandi- ja peotoitudest eesti külas", Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXIX, 1976.
Välislingid
- Eesti köögist ja muistsete sugemetega suppidest Eesti Päevaleht. 13. jaanuar 2006.