See artikkel räägib antibiootikumist; Streptomyces bakterite poolt toodetava streptomütsiini kohta vaata artiklit Streptomütsiin (metaboliit)

Streptomütsiin (streptomycinum) on aminoglükosiidrühma antibiootikum, mida kasutati algselt tuberkuloosiravis.[1] [2]

Seda ei saa manustada suu kaudu, vaid tuleb regulaarsete vahedega süstida otse lihasesse. Kõrvaltoimeteks on ototoksilisus, nefrotoksilisus, vestibulaaraparaadi kahjustus ja neuromuskulaarne blokaad.[1]

Kasutatakse tulareemia, katku, tuberkuloosi ravis kombinatsioonis teiste ravimitega ning streptokokkidest põhjustatud endokardiidi ravis kombinatsioonis penitsilliin G-ga. Streptomütsiini efektiivsuse vähenemisega on ka selle kasutamine vähenenud.[3]

Streptomütsiin on kantud Maailma Terviseorganisatsiooni nimekirja "List of Essential Medicines".[4]

Nimetused ja tähised

CAS number on 57-92-1.

ATC-kood: A07AA04; J01GA01.

Ajaloolist

19. oktoobril 1943 õnnestus Rutgersi ülikooli teadlastel Albert Schatzil ja Selman Waksmanil isoleerida kahest aktinomütseedi tüvest streptomütsiini.

Viited

  1. 1,0 1,1 Singh B, Mitchison DA (16. jaanuar 1954). "Bactericidal Activity of Streptomycin and Isoniazid Against Tubercle Bacilli". British Medical Journal. 1 (4854): 130–132. DOI:10.1136/bmj.1.4854.130. PMC 2084433. PMID 13106497.
  2. Wikipedia, the free encyclopedia. Streptomycin. Kasutatud 26.05.2015. (inglise keeles)
  3. "Grampositiivsesse mikrofloorasse toimivad mikroobide vastased ained". Allen Kaasik. 2010. Originaali (ppt) arhiivikoopia seisuga 2016-06-30. Vaadatud september 2013. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
  4. WHO Model List of Essential Medicines, 18th list, lk 8, 2013, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015) (inglise keeles)

Kirjandus

No tags for this post.