Stagnatsiooniaeg (kõnekeeles ka stagnaaeg) oli ajajärk NSV Liidus aastatel 1964–1987. See algas Leonid Brežnevi võimuletulekuga 1964. aastal ja kestis kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 1970. aastateks oli NSV Liidu majanduses ja ühiskonna arengus kujunenud seisak, mis oli seotud suurelt osalt majanduse ekstensiivne arendamisviisiga. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele.

• Stagnatsioon