Schwengelm, varem ka Schwengell ja Schwengeln (vene keeles Швенгельм) oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa, mis suri välja 1857. aastal.

Suguvõsa esimestest esindajatest on teada Georgius Schwengelm, kelle päritolu on teadmata. 1631. aasta 1. augustil tõsteti Georgius Rootsilt aadliseisusse, kuid ei introdutseeritud^[1] Rootsi rüütelkonda.

• Georg (Georgius) von Schwengelm (suri pärast 1664), kindralmajor, mõisaomanik
• Gustav von Schwengelm (suri 1703), ooberstleitnant, Pärnu komandant, Kavastu mõisarentnik
• Jakob Heinrich von Schwengelm (1669−1710), ooberst, viimane Rootsi-aegne Pärnu komandant, mõisaomanik
• Berend Erich von Schwengelm (1693−1740), ooberst, mõisaomanik
• Jakob Heinrich von Schwengelm (1704−1794), meeskohtunik, Eestimaa maanõunik, Kunda mõisaomanik
• Peter Jakob von Schwengelm (1770−1846), kolleegiumisekretär, Eestimaa rüütelkonna sekretär, mõisaomanik
• Georg Otto Andreas von Schwengelm (1799−1857), kindralmajor, metsakorpuse direktor
• Jacob Eberhard von Schwengelm, haagikohtunik, Luusika ja Venevere mõisnik

• Eestimaa:
  • Jädivere (Jeddifer) (1709−1710), Jäneda (Jendel) (u 1778−1792), Karinõmme (Karrinöm) (1730ndad−1757), Kloodi (Peuth) (1781−1839), Kunda (Kunda) (1747−1814), Luusika (Lusik) (1743−1821), Palu (Pallo) (1740ndad−1750ndad), Päri (Kattentack) (oli 1702, pandivaldus), Raeküla (Raeküll) (1800−1812, pandivaldus), Roela (Ruil) (1760ndad), Rosentali (Rosenthal) (1760ndad), Tudu (1750ndad−1760ndad) (Tuddo), Turpla (Turpel) (oli 1702, pandivaldus), Ulvi (Oerthen) (1750ndad), Valkla (Walküll) (1759−enne 1765 pandi-, enne 1765−1785 pärusvaldus), Veltsa (Weltz) (1730ndad−1757), Venevere (Wennefer) (1730ndad−1821)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Alatskivi (Allatzkiwwi) (oli 1627, rendivaldus), Kabina (Kabbina) (1630−1770), Kavastu (Kawast) (1630−1752), Pilka (Pilcken) (1630−1770), Tammistu (Tammist) (1630−1770), Uue-Kastre (Kaster) (1628−1630)

Schwengelmi suguvõsa nimest on tulenenud Vana-Vigala mõisa kõrvalmõisa Vängla (Schwengeln) nimi.^[2]

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 433.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 255-257.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 264-265 [2].