"Romeo ja Julia" (originaalpealkiri Roméo et Juliette) on Charles Gounod' romantiline ooper viies vaatuses Jules Barbier' ja Michel Carré libretole William Shakespeare'i sama­nimelise tragöödia (1594–1595) järgi; "Fausti" järel helilooja populaarsuselt teine ooper. Helitöö sisaldab palju ilusat muusikat, tähelepanuväärsed numbrid on peategelaste duetid ja Julia valsilaul "Je veux vivre".

Prantsuse lavastaja ja impressaario Léon Carvalho oli vaimustuses Gounod' "Fausti" edust, mida oli tema teatris esitatud alates 1859. aastast ligi 300 korda. Ta tellis 1865. aasta alguses heliloojalt uue ooperi, pakkudes välja idee käsitleda Romeo ja Julia armastuslugu ja ka libretisti. Libreto valmis kiiresti ning helilooja alustas komponeerimist 1865. aasta aprillis. Mõne kuuga oli suurem osa ooperi muusikast paberil. Kuid partituur sai täielikult orkestreeritud alles 1866. aasta juuliks, kuna proovide käigus otsustati vahetada räägitud kõnedialoogid retsitatiividega. Sealt edasi oli ka raskusi peaosaliste valimisega. Iga kord, kui uus Julia või Roméo oli valitud, kohendas Gounod numbreid vastavalt nende häälele. Teater eriti ka ei kiirustanud, sest kavas oli tulla uue ooperiga välja 1867 Pariisi maailmanäituse ajal.

Esietendus toimus 27. aprillil 1867 Pariisi Théâtre Lyrique'is, osades olid: Pierre Jules Michot (Roméo), Marie Caroline Carvalho (Juliette), Auguste Armand Barré (Mercutio), Josephine Daram (Stéphano), Jules Puget (Tybalt), Eugène Louis Troy (Capulet), Louis Émile Wartel (Vérone). Dirigeeris Louis Deloffre.

Lavastus oli väga edukas ja läks mitmel õhtul täismajale. Publiku hulgas oli mitmeid maailmanäitust külastanud kõrgeid külalisi nagu Vene tsaar Aleksandr II, Jaapani imperaator Matsuhito, Preisimaa kuningas William I ja peaminister Otto von Bismarck, Austria imperaator Franz Josef I, Ottomani impeeriumi sultan Abdülaziz ja Egiptuse khediiv Ismail.

Mainekas Pariisi teater Opéra-Comique võttis teose oma repertuaari 20. jaanuaril 1873, kus see püsis mängukavas 14 aastat ning esitati 391 korda. Opéra de Paris tõi "Romeo ja Julia" lavale 28. novembril 1888. Peaosades särasid Adelina Patti ja Jean de Reszke. Sellest ajast alates kuulus see helitöö terve sajandi nimetatud teatri püsirepertuaari.

Ooper levis kiiresti ka teiste riikide lavadele. Londoni Covent Gardenis oli esietendus juba 1867. aasta juulis, kaks ja pool kuud pärast välja tulekut Pariisis. New Yorgi muusikaakadeemia saalis toimus esietendus 15. novembril 1867. 1912. aastal salvestati ooper esmakordselt tervikuna heliplaadile, peaosades Agustarello Affre (Roméo) ja Yvonne Gall (Juliette). 20. sajandil on teost sageli esitatud, kuid see ei kuulu mainekate ooperiteatrite püsirepertuaari.

Eestis on "Romeo ja Julia" lavale toodud Estonias 1928., 1938. ja 2013. (kontsertettekanne) ja 2019. aastal.

• Julia (koloratuursopran), Capulettide tütar
• Roméo (tenor), Montecchide poeg
• isa Laurent (bass), frantsiskaani munk
• Mercutio (bariton), Roméo sõber
• Stéphano (sopran), Roméo paaž
• Capulet (bass), krahv
• Grégorio (baritone), Capulettide teener
• Tybalt (tenor), leedi Capuletti vennapoeg
• Gertrude (metsosopran), Julia amm
• Pâris (bariton), noor krahv
• Benvolio (tenor). Montecchi vennapoeg
• Hertsog (bass)
• isa Jean (bass)

Ooperi faabula järgib täpselt kuulsa inglase tragöödia sisu. Tegevus toimub 15. sajandil Veronas Capulettide aias, Capulettide lossis, tänaval lossi lähedal, isa Laurenti mungakongis, Julia toas ja Capulettide hauakambris.

I vaatus. Capulettide lossis tähistatakse Julia sünnipäeva balliga. Kaks suguvõsa, Capulettid ja Montecchid, on viha­vaenlased. Tybalt räägib Pârisega Julia ilust. Neiu saabub koos isaga ballile. Roméo ja Mercutio tulevad maskeerituna Capu­lettide lossi seiklema. Julia laulab oma valsilaulu. Roméo ja Julia kohtuvad esimest korda ja armuvad. Tybalt kahtlustab, et maskeeritud Roméo on tema vihavaenlane. Kuigi Tybalt soovib kohest verist kättemaksu, ei soovi krahv Capulet sünnipäevapidu katkestada.

II vaatus. Roméo paaž Stephano aitab öösel oma isandal Julia aeda pääseda. Noored armastajad kohtuvad, see on kuulus palkonistseen, mille käigus otsustatakse abielluda.

III vaatus. Noorte abielu lubab registreerida frantsiskaani munk Laurent. Roméo ja Julia lähevad koos amm Gertrudega munga kongi, kus noored pannakse paari. Laurent loodab, et nüüd on võimalik Capulette ja Montecchisid lepitada. Kuid Roméo paaž Stéphano õhutab oma lauluga Tybalti ja Mercutio vihasele kahe­võitlusele. Mõlemast perest mehed ilmuvad tänavale. Tybalti ja Mercutio vahel käib vihane kahevõitlus, mida Roméo tahab lahutada. Tüli paisub ja lõpeb Mercutio surmaga. Roméo soovib maksta kätte oma kaaslase surmajale ning tapab Tybalti. Hertsog karistab Roméod ja saadab ta maapakku.

IV vaatus. Roméo läheb enne pagulusse siirdumist öösel Juliaga kohtuma. Julia isa tuletab tütrele meelde, et Tybalt oli enne surma avaldanud soovi, et Julia abielluks krahv Pârisega. Valmistutakse kihluseks. Julia on meele­heitel. Julia amm Gertrude annab neiule nõu, et ta võiks võtta rohtu, mis paneb ta magama, kuid see uni näeb välja, nagu ta oleks surnud. Isa Laurent annab pudeli mürki, mis peab viima neiu ööpäevaks varjusurma. Munk lubab asjast kõnelda ka Roméole.

V vaatus. Julia paigutatakse Capulettide haua­kamb­risse. Teade Julia surmast on jõudnud maa­paos oleva Roméoni. Ta tuleb salaja hauakamb­risse, et surmas oma kauni naisega ühineda. Roméo võtab mürki, kuid Julia ärkab, enne kui see mõjub. Noored tahavad põgeneda, aga mürk mõjub ja Roméo sureb. Ahastav Julia haarab Roméo pistoda ja tapab enda. Vihased Capulettid ja Montecchid asuvad võitlusse, kuid isa Laurent lahutab nad.

• Koor "Vérone vit jadis deux familles rivales"
• Ansambel kooriga "L’heure s’envole"
• Ansambel "Hélas: moi, le haïr"
• Juliette’i ariett (valsilaul) "Ah! Je veux vivre dans le rêve"
• Stéphano aaria "Que fais-tu, blanche tourterelle"
• Juliette’i aaria "Dieu! Quel frisson court dans mes veines!"
• Roméo ja Juliette’i madrigaliduett "Ange adorable"
• Roméo kavatiin "L’amour, l’amour!"
• Stéphano aaria "Depuis hier je cherche en vain mon maître!"
• Duellistseen "Que le diable"
• Roméo aaria "O ma femme!"

Samal teemal on ooperi kirjutanud Vincenzo Bellini ("I Capuleti e i Montecchi", 1830), Heinrich Sutermeister ("Romeo und Julia", 1940), Frederick Delius ("A Village Romeo and Juliet"; esietendus saksakeelsena pealkirjaga "Romeo und Julia auf dem Dorfe", 1907) ja Georg Benda ("Romeo und Julie", 1776).

• Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
• Steven Huebner. The Operas of Charles Gounod. Oxford, 1992
• The New Grove Dictionary of Opera, vol III, London, 2004