Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.

Hooke'i paelus teadus, eriti bioloogia, juba varajases lapsepõlves. Tema isa John Hooke oli vaimulik. Kolme vanema venna eeskujul pidi ka Robertist saama oma isa kirikus töötav vaimulik. Kuna aga teda vaevasid õpingute ajal sagedased peavalud, kartsid vanemad, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema õpetamise.

Aastal 1653 hakkas ta Oxfordi Christ Churchi kiriku koorilauljaks. Sel ajal kohtus ta keemiku ja füüsiku Robert Boyle'iga, kes värbas ta oma õpilaseks. On arvatud, et Boyle'i seaduse tõestas tegelikult Robert Hooke, kuna Boyle ei olnud matemaatik.

Aastal 1660 avastas Hooke tahke keha elastse deformatsiooni seaduse (Hooke'i seadus).

1662. aastal kutsuti ta Londoni Kuningliku Seltsi eksperimentide kuraatoriks (Curator of Experiments), kellena ta vastutas seltsile saadetud ideede tõestamise eest.

Hooke täiustas ka mikroskoopi ja avastas sellega taimede rakulise ehituse. Oma tähelepanekud mikroskoobiga avaldas ta 1665. aastal ilmunud raamatus "Micrographia".

Hooke'i järgi on muu hulgas nimetatud asteroid 3514 Hooke (1971 UJ), Robert Hooke'i Teaduskeskus Londonis, Hooke'i medal, Hooke'i kraater Kuul^[1] ja Marsil.