Paeküla on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 48 inimest. 1. jaanuari 2009 seisuga elas külas 57 inimest.[1]
Paeküla hõlmab veel samanimelise asunduse ja Kaguvere küla.
Paeküla küla esmamainimiseks peetakse Henriku Liivimaa kroonikas 1226. aastal mainitud Paehallet, kindel teade on 1427. aastast (Padenkul). Mõis (Paenküll) eraldati Päädevast 17. sajandi algupoolel. Paeküla varasem nimi oli Soosvere (1427. aastal Sosver), mis tuli käibele kunagise omaniku järgi (1287, Odwardus Sorseferae). Kaguvere (Kaggofer) oli Haimre kõrvalmõis.
Tähelepanu väärib arheoloogiamälestise ja loodusmälestisena kaitse all olev Mustallikas, mis on Üüste allikatest suurim ja tuntuim. Allikas asub Postikõrtsu talust 200 m läänes. Sopiline allikas veepeegli diameetriga 15–20 meetrit on maakonnas üks suuremaid.
1737. aastal on mainitud Tallinna–Riia postimaantee Paeküla postijaama.[4]
Arheoloogiamälestistena on muinsuskaitse all Üüste allikate Punaneallikas ja Valgeallikas, kuid viimaste aastakümnete maaparandus on põhjavee taset nii palju alandanud, et praeguseks neid allikaid alles pole.
Paeküla läänepoolses osas Kasari jõe kaldal asus historitsistlikus stiilis ehitatud Paeküla mõis. Peahoone hävitati 1905. aasta rahutustes ning hiljem seda ei taastatud. Mõisa omanikud on olnud Vietinghoffide, von Bockide ja von Rennenkampffide suguvõsast. Eesti NSV ajal haldas kompleksi Autom, nüüd on see eravalduses.
Aastatel 1931–1968 asus Rapla–Virtsu raudtee ääres Paeküla raudteejaam.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa- ja Ruumiamet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 12.01.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Eerik Selli. Postijaamade võrgu kujunemine ja areng Eestis XVIII JA XIX sajandil Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Tartu 1974, lk 71.
Kirjandus
- Paidla, A. "Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed". Tallinn 1991.
- Särg, A. "Raplamaa mõisad ja mõisnikud". Tallinn 2007.
