Mumps ehk epideemiline parotiit (ladina keeles Parotitis epidemica) on kergesti nakkav viirushaigus, mida tekitab paramüksoviiruste hulka kuuluv mumpsiviirus.

See levib piisknakkusena. Kõik vanuserühmad on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.

Infektsiooni peiteaeg pärast nakatumist ja enne sümptomite avaldumist võib olla 7–25 päeva[3][4], keskmiselt 16–18 päeva.[5] Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.

Haiguse levinumad sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul[viide?] kehatemperatuur normaliseerub ja paistetus kaob. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis haigus pikeneb. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.

Haiguse vastu ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, mistõttu pruugitatakse pallitatiivravi (nt puhkus, kubeme jahutamine, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid).[6][7]

Mumps on ennetatav turvalise ja efektiivse vaktsiiniga.[8] Tihti kasutatakse liitvaktsiini, mis annab kaitse ka leetrite ja punetiste vastu. Vahel kasutatakse MMRV-vaktsiini, mis annab lisaks eelmainitud haigustele kaitse tuulerõugete vastu. Pärast MMR-liitvaktsiini kasutuselevõttu Ameerika Ühendriikides 1967. aasta detsembris langes mumpsi haigestumine 1993. aastaks 99%; 1968. aastal registreeriti 152 209 haigusjuhtu ja 1993. aastal 1692 juhtumit.[9]

Tüsistused

Noormeestel võib tüsistusena esineda orhiit koos munandi atroofia võimalusega, tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik.

Mumps võib põhjustada ka kurdistumist või kuulmiskahjustusi, mida esineb ligemale 4% juhtumidest.[10][11] See teeb mumpsist kõige levinuma lastel esineva unilateraalse (üht kõrva hõlmava) neurosensoorne kuulmislanguse põhjuse.[11] Ehkki tavaliselt tekib kuulmiskahjustus vaid ühes kõrvas, võib see harvematel juhtudel tekkida mõlemas kõrvas.[8] Kuulmiskahjustus või kurtus on tavaliselt mööduv, kuid võib olla ka jäädav.[11] Pöördumatuid kuulmiskahjustusi ja kurdistumist on peetud haruldasteks,[8] neid tekib umbes 0,005% juhtudest.[10]

Viited

  1. ↑ Rubin S, Eckhaus M, Rennick LJ, Bamford CG, Duprex WP (jaanuar 2015). "Molecular biology, pathogenesis and pathology of mumps virus". J Pathol. 235 (2): 242–252. DOI:10.1002/path.4445. PMC 4268314. PMID 25229387.
  2. ↑ Kessler AT, Bhatt AA (15. november 2018). "Review of the Major and Minor Salivary Glands, Part 1: Anatomy, Infectious, and Inflammatory Processes". J Clin Imaging Sci. 8: 47. DOI:10.4103/jcis.JCIS_45_18. PMC 6251248. PMID 30546931.
  3. ↑ Su SB, Chang HL, Chen AK (5. märts 2020). "Current Status of Mumps Virus Infection: Epidemiology, Pathogenesis, and Vaccine". Int J Environ Res Public Health. 17 (5): 1686. DOI:10.3390/ijerph17051686. PMC 7084951. PMID 32150969.
  4. ↑ Davison P, Morris J (13. august 2020). "Mumps". NCBI. StatPearls. PMID 30521206. Vaadatud 30. oktoobril 2020.
  5. ↑ Levine DA (detsember 2016). "Vaccine-Preventable Diseases In Pediatric Patients: A Review Of Measles, Mumps, Rubella, And Varicella". Pediatr Emerg Med Pract. 13 (12): 1–20. PMID 27893360. Vaadatud 30. oktoobril 2020.
  6. ↑ Masarani M, Wazait H, Dinneen M (november 2006). "Mumps orchitis". J R Soc Med. 99 (11): 573–575. DOI:10.1177/014107680609901116. PMC 1633545. PMID 17082302.
  7. ↑ Davis NF, McGuire BB, Mahon JA, Smyth AE, O'Malley KJ, Fitzpatrick JM (aprill 2010). "The increasing incidence of mumps orchitis: a comprehensive review". BJU Int. 105 (8): 1060–1065. DOI:10.1111/j.1464-410X.2009.09148.x. PMID 20070300. S2CID 20761646.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Morita, Shinya; Fujiwara, Keishi; Fukuda, Atsushi; Fukuda, Satsohi; Nishio, Shin-ya; Kitoh, Ryosuke; Hato, Naohito; Ikezono, Tetsuo; Ishikawa, Kotaro; Kaga, Kimitaka; Matsubara, Atsushi; Matsunaga, Tatsuo; Murata, Takaaki; Naito, Yasushi; Nishizaki, Kazunori (2017). Ogawa, Kaoru; Sano, Hajime; Sato, Hiroaki; Sone, Michihiko; Suzuki, Mikio; Takahashi, Haruo; Tono, Tetsuya; Yamashita, Hiroshi; Yamasoba, Tatsuya; Usami, Shin-ichi. "The clinical features and prognosis of mumps-associated hearing loss: a retrospective, multi-institutional investigation in Japan". Acta Oto-Laryngologica. sup565 (137): S44–47. DOI:10.1080/00016489.2017.1290826.
  9. ↑ van Loon, F. P.; Holmes, S. J.; Sirotkin, B. l.; Williams, W. W.; Cochi, S. L.; Hadler, S. C.; Lindegren, M. L. (1. august 1995). "Mumps surveillance--United States, 1988-1993". MMWR. CDC Surveillance Summaries : Morbidity and Mortality Weekly report. CDC Surveillance Summaries. 3 (44): 1–14. PMID 7637674.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Mumps - Complications" (inglise). Riiklik Tervishoiuteenistus. Vaadatud 19. veebruar 2025.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Rubin, Steven; Eckhaus, Michael; Rennick, Linda J.; Bamford, Connor G. G.; Duprex, W. Paul (jaanuar 2015). "Molecular biology, pathogenesis and pathology of mumps virus". The Journal of Pathology. 2 (235): 242–252. DOI:10.1002/path.4445. PMC 4268314. PMID 25229387.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Mumps
No tags for this post.