Kaubasadam (inglise cargo port) on laevade laadimiseks, lossimiseks, hoidmiseks, korrastamiseks ja hooldamiseks mõeldud veetee-äärne territoorium, mis kaitseb laevu looduslike takistuste või rajatiste abil tuulte, lainete ja jää eest ning võimaldab kaubavedu laeva juurde või otse laevale.^[1]

Kaubasadamas võetakse vastu ning saadetakse merereisile sadamat külastavaid laevu ning käideldakse kaupa. Tavapäraselt käideldakse kaubasadamas erinevat liiki kaupu, kuid on olemas sadamaid ka ühe kindla kaubagrupi tarvis. Kaubasadamates teostatakse kaupade mahalaadimist laevadelt ehk lossimist ja kaupade pealelaadimist laevadele ehk lastimist (laadimist). Samuti toimub kaubasadamates lühiajaline kauba hoiustamine ümberlaadimise ootel, üleminekul ühelt laevalt teisele (konteinerlaevad) või ühelt transpordiliigilt teisele. Samuti toimub sadamates kaupade töötlemine ja ladustamine.^[1]

Kaubasadamatel on suur tähtsus paikkonna ja kogu riigi majanduse arengu seisukohalt. Tööjõu rakendamise kohana ja kohaliku majanduselu aktiveerijana on sadamatel ka oluline sotsiaalpoliitiline tähtsus. Suurte materjalivoogude teenindamise seisukohalt on sadamatel täita ülioluline roll.^[1]

Kaubasadamatel on oma mõjualad ehk tagamaad (ingl.k. hinterland), mis võivad ulatuda mõnest kilomeetrist sadade ja isegi tuhandete kilomeetriteni. Sadama tagamaaks nimetatakse geograafilis-ökonoomilist ruumi ja/või efektiivset teenuste turgu, mille abil müüb meresadam oma teenuseid. Sadamaa tagamaal toimuval transpordi- ja logistikategevusel on kriitiline roll efektiivsete tarneahelate loomise ja haldamise seisukohalt.^[1]

Mõjuala suurus sõltub ühtaegu nii geograafilistest, majandusgeograafilistest kui ka poliitilistest teguritest. Mõjuala suurus ja selle kaubasadama mõju sõltuvad paikkonna kliimast, ümbritseva piirkonna elanikkonna suurusest ja paiknemisest, loodusressursside olemasolust ja nende kvaliteedist, tootmise struktuurist ja mahust. Samuti sõltub sadama mõjuala suurus sadamat ümbritseva piirkonna maantee- ja raudtee ning looduslike veeteede võrgustikust. Oma osa sadama mõjuala suurusel on ka lähedal paiknevatel konkureerivatel sadamatel. Nii on Muuga sadama mõjupiirkond ja majanduspoliitiline tähtsus palju suurem Paljassaare sadama või Paldiski sadama omast.^[1]

Sadama tagamaa transpordisüsteem võimaldab toimetada pärast ümberlaadimist veoühikuid sisemaale sadade kilomeetrite kaugusele merest. Kui osa meresadamatest omavad konkurentsieelist suure laevatatava jõe ühendusest sadamaga, siis teised peavad leppima olukorraga, kus neil on kasutada sadama tagamaal ainult maantee- ja raudteetransport.^[1]

Teenindatavate kaubavoogude iseärasuste ja sadama tootmises kasutatavate tehnoloogiate alusel jaotatakse sadamaid tükikauba-, konteiner-, nafta-, puistlasti- ja reisiparvlaeva sadamateks.^[1]

Tükikaubasadamad erinevad üksteisest oluliselt. Tüüpiliselt on tükikaubasadamatele iseloomulikud suured käsitletavate toodete ja kaubaühikute kogused, mitmed kauba käsitlemise etapid, mitmekülgne sadamatehnoloogia ja inimtööjõu suur osakaal. Tükikaubasadamad teenindavad peamiselt konventsionaalseid ja multifunktsionaalseid laevu.^[1]

Ro-ro sadamad on mõeldud ro-ro laevade, con-ro, ro-pax laevade ja autoveolaevade teenindamiseks. Sadamakaid on varustatud lisaehitistega, mis ühilduvad aluste allalastavate vööri- ja ahtrirampidega. Con-ro aluste teenindamiseks peavad olema kail ka konteinerite laadimise kraanad. Kasutatakse terminalitraktoreid koos rulltreileri- ja/või kassett-tehnoloogiaga.^[1]

Konteinersadamates on kasutusel suured konteinerkraanad, konteinerite teisaldajad (harktõstukid) ja konteinerite virnastajad. Konteinereid hoiustatakse kuni seitsmekihilistes virnades ja/või kuni neljakihilistes ridades. Töö tootlikkus on suur ja tööjõuvajadus tänu tõhusa tehnoloogia kasutamisele suhteliselt väike. Konteinersadamad teenindavad suuri konteinerlaevu, fiiderkonteinerlaevu, jõepraame, intermodaalronge ja veokeid konteineriveo platvormidest poolhaagistega.^[1]

Konteinersadamaid jaotatakse kolme eri liiki kuuluvaiks – huub-tüüpi sadamad, baassadamad ja fiidersadamad. Huubsadam (hub port) teenindab üheaegselt nii mandritevahelist liinivedu suurte alustega kui ka sõiduplaani alusel toimuvat lähimerevedu väikeste laevadega. Huubsadamates laaditakse kaubad ümber väiksematele laevadele, mis need kliendi poolt soovitud sadamasse toimetavad (jaotusvedu). Samade alustega toimub ka kaupade kokkuvedu huubsadamasse. ^[1]

Huub-tüüpi sadamate puhul pole oluliseks kriteeriumiks mitte niivõrd vastuvõetud ja laevadele laaditud konteinerite mahud, vaid fiiderkonteinerlaevadele, konteinerpraamidele ja intermodaalrongidele ümberlaaditavate konteinerite käideldavad kogused. Suurteks huubsadamateks Euroopas on Rotterdam Hollandis, Antwerpen Belgias ja Hamburg Saksamaal.^[1]

Baassadamad teenindavad rohkem sisemaalt tulevaid ja sinna suunduvaid kaubavooge ja nende ümberlaadimismahtude osakaal on väike. Fiidersadamad teenindavad ainult fiiderkonteinerlaevu. Kui Gdansk sadam Poolas ja Jöteborgi sadam Rootsis on konteineraluste baassadamad, siis Läti, Leedu, Soome ja Venemaa Läänemere sadamad suudavad võtta vastu ainult fiiderkonteinerlaevu. Muuga sadama konteinerterminali uus, 18 m sügava veega kai on ehitatud arvestusega, et tulevikus hakatakse võtma vastu ka suuri konteinerlaevu. Seega on Muuga sadamal olemas eeldused saada põhi-lõuna suunalise ja idasuunalise transpordikoridori töölehakkamisel regioonis arvestatavaks baassadamaks.^[1]

Üha suuremate konteinerlaevade ehitamine avaldab omakorda survet konteinersadamatele. Praegustest suuremad laevad nõuavad pidevaid investeeringuid sadama taristusse. Nende õigeaegsel tegematajätmisel suunatakse kaubavood teistesse sadamatesse. Teine suurte kaubamahtudega avalduv valukoht on laevaomanike nõuded mahalaadimise kiiruse osas. Kuna enamus laevaomanikke nõuab, et konteinerlaev oleks laaditud-lossitud 24–36 tunni jooksul, peavad sadamate konteinerterminalid olema suutelised võtma vastu ja väljastama ööpäeva jooksul tuhandeid konteinereid.^[1]

Ülisuurte aluste poolt tekitatud järellainetus võib põhjustada kaide külge kinnitatud laevade kinnitusköite purunemise ja aluste vabanemise. Seda vähendatakse enamasti puksiiride kasutamisega liikumisel sadamabasseinides, samuti sildumisel ja lahtisildumisel.^[1]

Naftasadamad on mõeldud toornafta ja naftasaaduste laadimiseks ning hoiustamiseks. Naftasadamad teenindavad toornafta- ja kütusetankereid ning naftasaadusi vedavaid ronge. Et tankeritele laadida või neilt vastu võtta kümneid ja sadu tuhandeid tonne naftasaadusi, on naftasadamates suured reservuaarid-hoidlad ehk mahutid. Mahutite juurest kulgevad kaidele torustikud. Võimsate pumpade jõul pumbatakse naftasaadused mahutitest laeva lastiruumidesse. Sageli paikneb naftasadamas ka naftasaaduste töötlemise tehas. Hollandis Rotterdami sadamas on kümneid suuri naftatöötlemistehaseid. Töö vedelkütuste sadamates on rangelt reglementeeritud. Eriti ranged nõuded on kehtestatud ohutusele.^[1]

Puistlastisadamates käideldakse üht kindlat või mitut erinevat kaubagruppi. Käsitletavad kaubakogused on väga suured ja sadamatehnoloogia mitmekesine. Tüüpilised puistlastikaubad on vili, kivisüsi, väetised, maagid ja tsement, puiduhake, pelletid ja peenestatud metallijäätmed.^[1]

Reisiparvlaeva sadamad paiknevad tavaliselt tihedalt asustatud piirkondades. Ühenduse pidamiseks on korraldatud hästitoimiv ühissõidukite liiklus. Laevade liikumise graafik on tihe ja veeremite laadimisajad lühikesed. Kõik see eeldab kiireid ja hästi korraldatud sadamatoiminguid. Lisaks reisijatele veetakse reisiparvlaevadel üha enam reisijate sõiduautosid, autoronge ja poolhaagiseid.^[1]

Peale nimetatud sadamatüüpide kasvab vajadus nii kasutatava sadamatehnoloogia kui ka karmistuvate keskkonnanõuete tõttu kitsalt spetsialiseeritud sadamate järele. Sellisteks sadamateks on näiteks kemikaalisadamad, vedelgaasi sadamad ja autologistika sadamad. ^[1]

Enamik suurtest kaubasadamatest pole orienteeritud ühe või kahe kaubagrupile käitlemisele, vaid omavad sadama erinevates osades erinevaid kaubaterminale. Peamisteks mere- ja jõesadamate terminalideks on konteinerterminal, tükikauba terminal, vedelkütuste terminal, ro-ro terminal, puistlasti terminal, metsamaterjalide terminal ja sõidukite logistika terminal ehk autoterminal.^[1]

Suurte sadamate puhul on levinud, et eri kaidel käsitletakse erinevaid kaupu ja kasutatakse erinevaid sadamatehnoloogiaid. Tallinna Sadam AS-ile kuuluvas Muuga sadamas on väetise terminal, vedelkütuse terminalid, konteinerterminal, ro-ro terminal, tükikauba terminal ja viljaterminal. Viimane mahutab 300 000 t teravilja.^[1]

Paldiski Lõunasadamasse on rajatud ro-ro terminal, reisi-, puistlasti- ja naftasaaduste terminalid. Puistlastina käideldakse Paldiskis turvast, hakkepuitu ja vanametalli. Universaalse kasutusega kail laaditakse mobiilsete kraanadega puistlasti (hakkepuit, turvas, purustatud vanametall) ja paberipuidu notte. Sadama vahetus läheduses paiknevad kaks autologistikakeskust, mille hoiuplatsid mahutavad tuhandeid sõidukeid. Autoveolaevade ja ro-ro alustega saabuvad uued sõidukid sõidavad kaile ro-ro terminalis ning liiguvad sealt edasi autologistikafirmadesse. Sadama ro-ro kaid külastab regulaarselt viie tekiga kuni 1000 sõiduautot mahutav autoveolaev.^[1]