Suve Jaan (õieti Johann Friedrich Sommer; 23. detsember 1777 Tallinn – 18. jaanuar 1851 Pärnu) oli eesti kirjanik.
Töötas 1808–1837 vene keele õpetajana Rakvere, Viljandi ja Pärnu kreiskoolis.
Looming
Tõi eesti kirjandusse vene ajaloo ainest ning käsitles seda sentimentaalses laadis, rõhutades keisritruudust ja Vene patriotismi.
Teoseid
- Proosateos "Wenne Südda ja Wenne Hing: Suwwe Jaani mällestamissed surest Wenne ja Prantsuse sõast" (1841)
- Jutustus "Luige Laus" (1852)